KAS KA SINA? ⟩ Just sellise summaga katab rahvas oma jõululaua

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Citadele panga tellitud uuringust selgub, et Eesti inimeste kõige levinumaks pidulaua kulutuste vahemikuks on 51–100 eurot. Võrreldes möödunud jõuludega on siiski märksa rohkem neid, kes vähemalt seekord kavatsevad pühi piduliku söögiga tähistada, sest eelmiste pühade ajal paljud sellest loobusid. Baltikumi võrdluses on kõige kallimad jõululauad Leedu inimestel.

Citadele Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen märkis, et Citadele tellis sama uuringu ka möödunud aastal ning siis vastas kokku ligi veerand ehk 23 protsenti, et ei kavatse üldse pühi tähistada ega raha kulutada. Seekord on see arv oluliselt langenud ja jäänud 10 protsendi peale.

«Möödunud jõulude ajal oli kõrge euribori, kerkivate hindade, elektri ja muude kulude tõttu paljude Eesti inimeste rahakottidele keeruline aeg. Ja kuigi toiduainete hinnad on vahepeal veelgi tõusnud, siis on hea meel näha, et seekord saavad rohkemad endale ikkagi pidulikumat jõululauda lubada,» lausus Hakiainen.

Uuringust ilmnes, et kõige populaarsemaks pidulaua kulu suuruseks on 51–100 eurot, millega loodab hakkama saada 33 protsenti inimestest. 22 protsenti plaanib hakkama saada kuni 50 euroga, 26 protsenti 101–200 euroga. 200–300-eurosesse vahemikku kavandab enda pidulauda 7 protsenti Eesti inimestest.

Teiste Balti riikidega võrreldes jäävad meie pühadeaegsed toidulauad keskmisesse vahemikku. Kui Eesti inimestest planeerib kuni 100 eurost söömingut 55 protsenti, siis lätlastest soovib sellise vahemikuga hakkama saada 67 protsenti ning leedukatest 54 protsenti. Leedu inimeste seas on aga ka rohkem neid, kes kavandavad pidulaua jaoks suuremat eelarvet.

«Loogiliselt panustavad suurema sissetulekuga inimesed ka pidulaua eelarvesse rohkem. Näiteks kuupalgaga, mis ületab 2000 eurot, on juba omajagu neid (5 protsenti), kelle eelarve on 300–400 euro vahel,» edastas Hakiainen. «Samamoodi on näha, et eelarve suureneb neil, kellel on suurem leibkond ja rohkem lapsi. Näiteks viie või rohkema liikmega leibkondades kahaneb 37 protsendi peale nende hulk, kes kavatsevad hakkama saada kuni 100 euroga.»