:format(webp)/nginx/o/2025/01/03/16575383t1ha2f3.jpg)
Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuring näitas, et lähima kolme aasta jooksul koduostu plaanivatest inimestest kavatseb Tallinna lähivalda elamispinna soetada suurem osa elanikke kui Tartusse, Pärnusse ja Narva kokku. Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas selgitab, mis Eesti inimesi Tallinna lähivaldadesse elama meelitab.
Uuringust selgus, et 22% Eesti inimestest plaanib lähima kolme aasta jooksul endale uue kodu soetada. Neist 31% plaanib osta elamispinna pealinna, 16% soovib elada mõnes teises Eesti suuremas linnas ja koguni viiendik koduostu plaanivatest inimestest kavatseb kinnisvara soetada mõnda Tallinna lähivalda.
«Uuring näitas, et Tallinna lähivaldadesse plaanib kodu osta rohkem inimesi kui Tartusse, Pärnusse ja Narva kokku. Tallinna lähedal elamise huvi kaaluvad üles töökohad – näiteks Tartu kinnisvara on küll Tallinna lähivaldadega sarnases hinnaklassis, kuid ülikoolilinnas on sissetulekud väiksemad ja töövõimalused kiduramad,» ütles Kikas.
Ta märkis, et kuna uuemad Tallinna korterid on paljude jaoks kättesaamatud, siis on Tallinna lähivallad ainus võimalus pealinnas tööl käimiseks, kui magalas elada ei soovita. Samas nentis ta, et üha enam on täheldada trendi, mille puhul pealinna tööle tulevad inimesed kolivad esmalt Lasnamäele, Mustamäele või Õismäele, kus töötatakse end üles ja seejärel kolitakse mõnda Tallinna lähivalda.
«Lähiasulas on enamikele peredele täisväärtuslikum elukeskkond kui nn mägedel. Tihti on lähivallad üldise infrastruktuuri, kultuuri kättesaadavuse ja sportimisvõimaluste poolest paremini arenenud kui mitmed Tallinna linnaosad. Heaks näiteks saab tuua Viimsi, kus on olemas suurepärased sportimisvõimalused, moodne kultuurikeskus, spa, kino ja rohkelt poode. Arendajate sõnul on Viimsi teistest Tallinna äärevaldadest viis aastat ajast ees – järgmisel kümnendil jõuavad Viimsiga sarnased võimalused ka teistesse lähiasulatesse,» ütles ta.
Kikas lisas, et pealinna valglinnastumise arengut kiirendas koroonaperiood, mistõttu on täna pealinnast 20 kilomeetri raadiuses üldise infrastruktuuri vaatest juba praegu head tingimused. Ta usub, et kui praegu loetakse Tallinna «kuldseks ringiks» eelkõige valdasid, mille piir puudutab pealinna, siis tulevikus tõotab «kuldse ringi» raadius laieneda.
«Tallinna lähivaldade kinnisvara hinnakasv sõltub konkreetsest piirkonnast ja sellest, kas asulasse uusi eramuid ja korterelamuid ehitada saab. Kuivõrd uusarenduste tulekuga muutub ka ümberkaudne kinnisvara atraktiivsemaks, siis kui uusi eluhooneid arendada ei saa, on ka võimalik kinnisvara hinnakasv veidi piiratud,» ütles ta.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)