Eesti meest tuvastati võõrsuhkruid

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) võtab igal aastal Eestis müüdavast meest proove, et teha kindlaks, kas mee nime all müüdavad tooted on autentsed. Eelmise aasta kontrolli käigus tuvastati vaid üks võõrsuhkruid sisaldav toode, mille pakendaja on tänaseks tagasi kutsunud.

Põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialisti Kaisa Muutra sõnul teeb PTA iga-aastase mee proovide võtmisega kindlaks, kas mee nimetuse all müüdavad tooted on ikka autentsed. «Selle tarbeks kontrollime, kas mee nimetusega deklareeritud tooted sisaldavad võõrsuhkruid,» selgitab spetsialist.

Eelmise aasta proovide tulemused on paremad kui 2023. aasta omad.

«2024. aastal võeti Eestis müüdavatest metest kokku 32 proovi, mida on 10 proovi rohkem kui möödunud aastal. Proove võeti üle Eesti erinevatest jae- ja hulgikaubanduse kettidest ja seda võrdselt nii Eesti kui ka välismaa metest. Sel aastal tuvastati ainult ühes Eesti päritolu mees võõrsuhkruid,» tutvustab Muutra käesoleva aasta järelevalve tulemusi.

Foto: PTA

Varem on võõrsuhkrutega positiivseid laborivastuseid tulnud rohkem. «Näiteks 2023. aastal võeti Eestis müüdavatest metest kokku 22 proovi. Siis tuvastati võõrsuhkruid kokku kuues tootes,» ütleb Muutra. Ta lisab, et möödunud aastal avastas PTA esimest korda ka ühe Eesti päritolu mee, mis sisaldas võõrsuhkruid. «Proovidest neli olid Eesti päritolu meed ja 18 välismaist päritolu meed. Proove võeti nii kauplustest kui hulgiladudest,» teeb Muutra kokkuvõtte 2023. aasta tulemustest.

Tänavu leitud võõrsuhkruid sisaldava toote on pakendaja tagasi kutsunud.

Tänavuse järelevalve käigus tuvastas PTA Eesti meeturul vaid ühe võõrsuhkruid sisaldava toote. «Võõrsuhkruid leiti tootest Sireli MESI, 250g parim enne 04.03.2027,» ütleb Muutra ja kinnitab tarbijatele, et tänaseks on pakendaja kõnealuse toote tagasi kutsunud.

Spetsialist tõdeb, et sel juhul on siiski tegemist võõrsuhkrut sisaldava meega. Tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kellelt toode osteti.

Kaisa Muutra sõnul Euroopa tasandil mee proovide määramiseks ühte kindlat analüüsimeetodit määratud ei ole. «Liikmesriigid kasutavad erinevaid analüütilisi meetodeid, mille tulemused on samuti erinevad. PTA võetud proove analüüsitakse mee autentsuse määramiseks tuumamagnetresonantsmeetodil (TMR), mis annab vastuse, kas meest tuvastati või ei tuvastatud võõrsuhkruid,» selgitab ta.

Muutra juhib tähelepanu, et ametil kui järelevalveasutusel tuleb oma tegevuses lähtuda kehtivast õigusruumist. «Kõik PTA võetud analüüsid teostatakse akrediteeritud meetodit kasutatavas laboris, mida PTA on volitanud seesugust kontrolli teostama,» ütleb ta.

PTA tuletab meelde, et mesi on looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.