/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/10/16587850t1hfb4d.jpg)
Kuigi sularahaga reeglina kinnisvaratehinguid ei tehta, ei ole see siiski päriselt ära kadunud. Siin tuleb aga pöörata tähelepanu mitmele olulisele nüansile, selgitab ELUM Kinnisvara maakler Egon Juhanson.
EKSPERT ⟩ Kinnisvaratehingute puhul tasub vältida just seda
««Näiteks soodsa garaaži ostu-müügi puhul pole harv olukord, kus raha antakse vahetult enne tehingut sularahas üle,» räägib Juhanson. Sellisel juhul peaks müüja veenduma, et rahatähed on ikka legaalsed. Siinkohal aitavad meie pangakontorid, kus saab rahatähti kontrollida.»
Pole harv juhus, kui müügisumma on tegelikkuses üks, näiteks 100 000 eurot, aga notaris näidatakse väiksemat summat, näiteks 80 000 eurot.
«Selle abil loodetakse tasuda vähem tulumaksu või siis ostja ei soovi mingil põhjusel raha pangakontole kanda. Ostja peab aga arvestama sellega, et kui tehing tagasi lükatakse, siis aluseks saab võtta ainult selle summa, mis oli notari lepingus. Ümbrikuga toodud raha ei saa siin arvestada ning müüja ei pruugi seda lihtsalt tagastada,» hoiatab Juhanson.
Tasuks vältida ka olukorda, kus ostusumma antakse müüjale üle enne tehingut. Sel juhul võib tekkida oht, et müüja ei ilmugi tehingusse, kuid raha on juba üle antud. Sama kehtib ka olukorras, kus raha antakse üle pärast tehingut: omaniku muutmine on toimunud, kuid müüja pole raha saanud.
Sarnaselt finantsasutustega peavad ka notarid teavitama rahapesu andmebürood kõigist sularahaarveldustest, mis ületavad 32 000 eurot. Tehinguid tehes täidab iga ostja rahapesuankeedi ning olulisim punkt on seal raha päritolu. Kõige keerulisemas seisus need, kelle raha pärineb «ida poolt». Terase luubi alla langevad ka riikliku taustaga isikud.
«Kokkuvõttes soovitan siiski kinnisvara puhul sularahas arveldamisest hoiduda. Nii on vähem probleeme ja oht petta saada kaob ära. Ausus tagab hingerahu,» võtab Egon Juhanson teema kokku.