TAI UURING ⟩ Eestis müüdaval toidul on veel arenguruumi

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud värskest pakendipõhise toidu koostise uuringu raportist selgub, et toidu koostis ja toodete sortiment on kahe uuringuaasta võrdluses palju muutunud, kuid paraku ei saa väita, et soola, suhkru või küllastunud rasvhapete sisaldus toodetes oleks vähenenud. Mitmete toitude alagruppides on antud toitainete sisaldus vastupidiselt tõusnud.

Pakendipõhise toidu koostise uuring toimus Eestis 2022. aastal teist korda, esimene leidis aset 2018. aastal.

«Uuringu peamine eesmärk oli koguda andmeid soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete sisalduse kohta toitudes, kuid pakenditelt koguti andmeid ka ülejäänud toitumisalase teabe, märgistusskeemide, portsjonite suuruse, pakendi suuruse ning toitumis- ja tervisealaste väidete ja magusainete kasutamise kohta. Kuna 2022. aasta uuring korraldati 2018. aasta uuringuga sarnast metoodikat kasutades, on meil võimalik võrrelda vahepealsel ajal toimunud muutusi nii kauplustes pakutavas sortimendis kui ka müüdavate toodete koostises,» selgitas TAI toitumise valdkonna juht Janne Lauk.

«Nii turul pakutavad tooted kui ka nende koostis on palju muutunud, seda nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Leidus alagruppe, mille suhkru, soola või küllastunud rasvhapete sisaldus oli vähenenud, aga oli ka neid, kus need olid suurenenud, mis omakorda kinnitab, et kõigis toidugruppides on ruumi toidu reformuleerimiseks,» resümeeris Lauk.

Uuringu käigus külastati seitsme suurima jaeketi suurima pindalaga poode ning pildistati  kõiki pakendi külgi kõikidel toodetel, mis kuuluvad uuringu fookuses olevasse seitsmesse toidugruppi: hommikusöögihelbed, karastusjoogid, lihatooted, pagaritooted, piimatooted, taimsed tooted, mida tarbitakse piimatoodete asemel, ja taimsed tooted, mida tarbitakse lihatoodete asemel. Kokku kaardistati 6000 toodet, millest lõplikku analüüsi jäi 5891.

Kuna karastusjookide puhul on asjakohane analüüsida uuritud toitainetest vaid suhkrusisaldust, joonistusid muutused kõige selgemini välja just selle tootegrupi toodete hulgas. Kahe uuringuaasta võrdluses on vähenenud keskmine suhkrusisaldus pooltes alagruppides: energiajoogid, karboniseeritud joogid puuviljaga, limonaadid ja maitsestatud veed, spordijoogid, teega joogid ning joogid puuvilja sisaldusega ≥50%, v.a mahlad, ning jookidel puuviljaga on suhkru vähenemine näha vaid nende toodete võrdluses, mis olid sortimendis nii 2018. kui 2022. aastal.

Oluline on aga märkida, et osaliselt on suhkru vähenemine toimunud magusainete kasutamise tõttu. «Vaid kahe alagrupi toodetes, kus on vähenenud suhkrusisaldus, on vähenenud ka magusainete kasutamine – limonaadid ja maitsestatud veed ning teega joogid,» tegi Lauk kokkuvõtte.

Kõige vähem on kahe uuringuaasta võrdluses muutunud pagaritoodete toitaineline koostis. Siiski oli tõusnud soolasisaldus nendel nisujahust lihtpagaritoodetel, mis olid müügil mõlemal kaardistusaastal.

Lihatoodete võrdluses oli toimunud mitmeid muutuseid. Selgemini joonistus välja valgusisalduse tõus keeduvorstide, viinerite, sardellide, salaamide, suitsutatud ja tapasaadustest toodete seas. Samas oli mõnes lihatoodete alagrupis märgata olulist rasvasisalduse suurenemist ja ka soolasisalduse puhul oli toodetes nii suurenemist kui ka vähenemist. Nende toodete võrdluses, mis olid sortimendis mõlemal uuringuaastal, on suhkrusisaldus mitmes alagrupis tõusnud: lihast snäkkide, keeduvorstide, viinerite ja sardellide hulgas.

Piimatoodete erinevates alagruppides oli näha nii suhkru- ja valgusisalduse langust kui ka soola-, suhkru- ja rasva-, sh küllastunud rasvhapete sisalduse tõusu. Alagrupp, milles on toimunud kõige ebasoodsamad koostise muutused, on pudingud – nende toodete keskmine rasva-, küllastunud rasvhapete ja suhkrusisaldus on märkimisväärselt tõusnud. Mitmeid ebasoovitavaid muutusi toimus ka kohukeste alagruppi kuuluvate toodete koostises.

Taimseid tooteid, mida tarbitakse lihatoodete asemel, kaardistati 2022. aastal esimest korda, mistõttu koostise muutust ei olnud võimalik hinnata.

Eesti päritolu toodete toitainelise koostise võrdlus mitte Eesti päritolu toodetega ei ole üheselt tõlgendatav. Kuigi Eesti tooted moodustasid turul olevatest pisut üle poole, on alagruppide lõikes toodete päritolu alusel jaotus väga ebavõrdne ning seetõttu on toidu koostise hindamine otstarbekas vaid alagruppide võrdluses.

«Kirjeldatud muutused toitude koostises on osaliselt tingitud mõlema kaardistuse ajal turul pakutavate toodete koostise muutmisest, kuid suuresti ka uute turule tulnud toodete koostisest. Paraku ei ole uued tooted tihtipeale tervist toetavama koostisega kui need, mis on pikalt sortimendis püsinud,» selgitas Janne Lauk.

Uuringu tulemused ilmestavad selgelt võimalust kõikides toidugruppides toidu koostise parendamiseks. Sellest johtuvalt on need aluseks koostöös sotsiaalministeeriumiga välja töötatud reformuleerimise kava eesmärkide seadmisel.