Eelmisel aastal koguti Eestis pandipakendina kokku üle 300 miljoni veepudeli. Pudel vett maksab poes keskmiselt üks euro ehk aasta jooksul kulutasid tarbijad Eestis pudelivee peale 300 000 000 eurot. Kui suur osa sellest tuli sinu rahakotist?
ALUSTA TÄNA ⟩ Ülihea nipp, kuidas aastas pea 1000 eurot säästa
Puhas joogivesi on tervise toetamiseks sama oluline nagu liikumine, värske õhk, tasakaalus toit ja hea uni. Äsja välja tulnud Tervise Arengu Instituudi riiklike soovituste järgi peaks täiskasvanud naine tarbima päevas keskmiselt 2 ja mees keskmiselt 2,5 liitrit vedelikku.
Arvestades, et liiter pudelivett maksab ligikaudu 1 euro, maksab soovitatud koguses vesi koos pandipakendiga ühele inimesele aastas kokku umbes 800–1000 eurot. Kui lisada siia muud poest ostetavad joogid, näiteks mahlad ja limonaadid, on kulu rahakotis veel märkimisväärselt suurem.
Tallinna Vee veekvaliteedi juht Kristiina Soovik rõhutab, et puhas vesi on kõige tervislikum jook. »Kuigi ka vee puhastamine ja tarbijateni juhtimine maksab, on selle tarbimine võrreldes pakendatud jookidega kordades soodsam. Joogipudelite ostmisest loobumine on lihtne viis igapäevaseks rahasäästmiseks,» tõi ta välja.
Ära maksa reklaami eest
Lisaks kallile hinnale on pudelivee joomisel ka väga suur keskkonna jalajälg. Iga kuupmeeter pudelivett tähendab keskmiselt 2000 plastpudelit. Ligi 90% pudelivee hinnast on seotud plastpudeli tootmise, transpordi ja reklaamimisega, mitte vee kvaliteediga. Iga kord, kui ostad pudelivett, toetad oma ostuga ka plastitootmist.
Väljaande Natural Society andmetel kulub ühe 0,5-liitrise plastpudeli valmistamiseks sama palju energiat kui 1000 liitri kraanivee tootmiseks. Toidutootmist uuriv mittetulundusühing Food Print on leidnud, et ühe plastpudeli valmistamiseks kulub umbes 5,3 liitrit vett. 1 liitri kraanivee tootmine tekitab 173 grammi vähem CO2, võrreldes sama koguse pudelivee tootmisega. Lisaks veele kulub ühe plastpudeli valmistamiseks ligikaudu 0,25 liitrit naftat. Seetõttu on joogivee tarbimine otse kraanist või korduvkasutatavatest pudelitest üks lihtsamaid viise oma tarbimise keskkonnamõju vähendamiseks.
Kaks järvetäit vett aastas
Positiivne uudis on see, et Eesti veetarbija on juba Euroopa keskmisest säästlikum. Keskkonnaagentuuri andmetel tarbiti 2023. aastal Eestis olmeveena 44,17 miljonit kuupmeetrit vett, mis on ligikaudu sama palju kui Ülemiste järve ja Pühajärve veemahud kokku.
Tallinna Vee statistika näitab, et keskmine elanik tarbis 2024. aastal ööpäevas 95 liitrit vett, mis on märkimisväärselt vähem ku Euroopa Liidu kodanikud, kes kasutavad päevas keskmiselt 144 liitrit olmevett.
Mida vesi sisaldab?
Nii nagu mineraalvesi, sisaldab ka kraanivesi looduslikke mineraale, näiteks kaltsiumit ja magneesiumit, mis toetavad luude ja lihaste tervist.
Kui pudelivesi seisab tarneahelas või poeriiulil kaua, võib jook sisaldada aga ka mikroplasti ja seisnud vee ühendeid, mis on tervisele kahjulikud. Kraanivee puhul saab olla veendunud, et see on alati värske. «Tallinna Vees puhastatud ja tarbijateni viidud kraanivesi läbib rangeid kvaliteedikontrolle, mistõttu on vee puhtus ja ohutus tagatud. Veevõrke hooldatakse, puhastatakse ja arendatakse järjepidevalt, et tagada joogivee püsivalt kõrge kvaliteet,» selgitas Soovik.
Tallinna Vee tarbijate hulgas läbi viidud uuring näitas, et elanikkonna usaldus kraanivee suhtes on väga kõrge – 89% vastajatest ütles, et usaldab kraanist tulevat vett ja joob seda hea meelega.
Kui oled harjunud poest pudelivett ostma, alusta kraaniveega vähehaaval ja tee väikseid igapäevaseid samme nii oma tervise kui ka looduse hoidmiseks. Joogivee maitsestamiseks lisa klaasi kurgiviile, sidrunilõike või värskeid mündilehti, nii saab sellest värskendav ja nauditav jook. Koduse kraanivee kasutamine on ka mugav – ei mingit raskete pudelite kojutassimist ega tülikat taara tagastamist.