ÜLEVAADE ⟩ Vaata, kuidas on kümne aastaga muutunud korterite hinnad Eesti linnades

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti korteriturg on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Korterite keskmised ruutmeetrihinnad on paljudes linnades mitmekordistunud, samas kui mõnes piirkonnas on hinnatõus olnud tagasihoidlikum või isegi olematu.

Kinnisvaraportaal City24.ee analüüsis huvitavamaid hinnamuutusi suuremates ja vallasisestes linnades, kokku 47 linnas.

Suurimad hinnatõusud

«Kõige märkimisväärsem korterite hinnatõus on viimase kümne aastaga toimunud väiksemates piirkondades, kus 2015. aastal olid hinnad väga madalad,» kommenteeris City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov. «Näiteks Jõgeva on teinud suure hüppe – 157-eurosest keskmisest ruutmeetrihinnast on see tõusnud 556 euroni, mis tähendab 254-protsendist hinnatõusu. Samamoodi on Haapsalu, Elva ja Abja-Paluoja korterihinnad tõusnud vastavalt 232, 205 ja 223 protsenti.»

Hea näitena hinnatõusust võib esile tõsta Elva kahetoalised korterid, mille ruutmeetri eest küsiti 2015. aastal keskmiselt 543 eurot, aga 2024. aastal juba 1648 eurot – hinnakasv 203 protsenti!

Tallinnas, Tartus ja Pärnus on samuti toimunud oluline hinnatõus. Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind on tõusnud 1549 eurolt 2997 eurole, mis on 93-protsendine kasv, ning Tartus 1221 eurolt 2473 eurole, kasv 102 protsenti. Pärnus on hinnad liikunud 884 euro pealt 2072 eurole (tõus 134 protsenti). Need linnad on muidugi alati olnud atraktiivsed nii investoritele kui ka eluaseme ostjatele, mistõttu nende hinnakasv ei tule üllatusena.

Madala hinnakasvuga piirkonnad

Kuigi enamik linnu on näinud olulist hinnatõusu, on mõnes piirkonnas tõus olnud üsna tagasihoidlik. Narvas on korterite keskmine ruutmeetrihind tõusnud kümne aastaga vaid 20 protsenti, mis on üks madalamaid kasvumäärasid kogu Eestis. Samuti paistab silma Sillamäe, kus keskmised ruutmeetrihinnad on isegi langenud – 316 euro pealt 301 eurole.

Väiksemad hinnatõusud on toimunud ka Paldiski, Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas. Nendes linnades on elukeskkond küll paranenud, kuid ilmselt on tööhõiveprobleemid ja elanike arvu vähenemine hinnakasvu tagasi hoidnud.

«Korterituru trendid näitavad, et Eestis on kinnisvaraturg muutunud üha polariseeritumaks – hinnad tõusevad kiiremini neis linnades, kus majandus areneb, rahvaarv kasvab ja elukeskkond muutub üha tänapäevasemaks,» ütles Noppel-Kokerov.

Korterite keskmise ruutmeetrihinna muutus oli kümne aasta võrdluses linnade kaupa järgmine:

keskmine ruutmeetri hind 2015 / keskmine ruutmeetri hind 2024 / hinnamuutus %

• Abja-Paluoja 110 / 356 / +223%
• Antsla *
• Elva 536 / 1639 / +206%
• Haapsalu 520 / 1729 / +232%
• Jõgeva 157 / 556 / +254%
• Jõhvi 279 / 587 / +110%
• Kallaste *
• Karksi-Nuia 141 / 455 / +222%
• Kehra 388 / 1297 / +234%
• Keila 1005 / 2140 / +113%
• Kilingi-Nõmme 242 / 348 / +44%
• Kiviõli 50 / 111 / +122%
• Kohtla Järve 107 / 192 /+79%
• Kunda 106 / 257 / +142%
• Kuressaare 687 / 1607 /+133%
• Kärdla 388 / 1112 / +186%
• Lihula 88 / 383 / +335%
• Loksa 204 / 575 / +182%
• Maardu 758 / 1689 / +122%
• Mustvee 283 / 432 / +52%
• Mõisaküla 25 / 126 / +404%
• Narva 485 / 585 /+20%
• Narva-Jõesuu 823 / 1126 / +37%
• Otepää 668 / 1542 / +131%
• Paide 277 / 834 / +201%
• Paldiski 322 / 895 / +178%
• Põltsamaa 344 / 731 / +112%
• Põlva 330 / 750 / +127%
• Pärnu 884 / 2072 / +134%
• Püssi 69 / 82 / +18%
• Rakvere 477 / 1282 / +169%
• Rapla 491 / 1271 7+159%
• Räpina 185 / 506 / +173%
• Saue 1206 / 2604 / +116%
• Sillamäe 316 / 301 / -5%
• Sindi 402 / 1036 / +158%
• Suure-jaani 201 / 598 / +197%
• Tallinn 1549 / 2997 / +93%
• Tamsalu 75 / 212 / +182%
• Tapa 129 / 603 / +367%
• Tartu 1221 / 2473 / +102%
• Tõrva 181 / 566 / +213%
• Türi 229 / 582 / +154%
• Valga 115 / 327 / +184%
• Viljandi 534 / 1310 / +145%
• Võhma 87 / 338 / +288%
• Võru 361 / 927 / +156%

*Võrdlusandmed puuduvad.

Allikas: Maa-amet