5 viga, mida peaaegu kõik vannitoa koristamisel teevad

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Hügieen on vannitoas väga oluline, kuna niiskus ja soojus loovad ideaalsed tingimused bakterite ja hallituse kiireks levikuks. Vältimaks hallitust, ebameeldivaid aroome ja haigustekitajate levikut, tuleks vannituba regulaarselt ja põhjalikult puhastada. Kuid isegi kõige hoolikam koristaja teeb vahel vigu.

Vannituba on üks kodu kõige rohkem kasutatavaid ruume. Samas on see ka ruum, kuhu koguneb mustus väga kiiresti. Selleks et vannituba ei muutuks terviseriskiks, tuleks vältida viit levinud koristusviga.

1. viga: vale koristusjärjekord

Kui hakkad vannituba koristama ilma kindla süsteemita, võid kogemata levitada baktereid ja mustust ühest kohast teise. Kõige suurem viga on alustada kõige mustematest kohtadest, nagu tualetipott, kuna võid kogemata rokka ühest kohast teise kanda. Esimesena tuleks hoopis alustada kõige puhtamatest asjadest, nagu vannitoapeegel, ning liikuda edasi järjest räpasemate nurgataguste poole. 

2. viga: vannitoa tekstiilid

Vaibad, rätikud ja dušikardinad imavad endasse niiskust ning loovad ideaalse keskkonna bakteritele ja hallitusele.

Kui tihti tuleks neid pesta?

• Vannitoavaip – vähemalt korra nädalas.
• Rätikud – pärast 3–4 kasutuskorda, kuid mitte harvem kui nädalas korra.
• Tekstiilist dušikardinad – pese kord kuus pesumasinas.
• Plastikust dušikardinad – puhasta äädika ja harjaga, et eemaldada bakterid ja hallitus.

3. viga: koristad liiga harva

Kõigil tuleb ette laiskushetki, kus vannitoa koristamine tundub jõle tüütu ja on suur tahtmine see edasi lükata. Kuid mida harvem sa vannituba kraamid, seda rohkem see tulevikus aega võtab. Regulaarne koristamine tähendab ühtlasi seda, et see töö saab kiiresti tehtud – ei pea nühkima klaasilt jonnakaid veeplekke ega hambaharjaga vuugivahesid.​

4. viga: ainult nähtavate pindade puhastamine

Üks suurimaid vigu on keskenduda ainult nähtavatele pindadele, näiteks kraanikausi ja WC-poti sisemusele.

Aga mis juhtub siis, kui jätad puhastamata:

• WC-poti ja kraanikausi välispinnad – koguvad tolmu ja baktereid.
• Kraanikausi all olevad torud – sinna koguneb mustus ja ebameeldiv lõhn.
• Kõikvõimalikud raskesti ligipääsetavad nurgad – ideaalsed hallituse kasvukohad.​

5. viga: unustad puhastada käepidemed ja lülitid

Kui mõtleme vannitoa koristamisele, keskendume tavaliselt kraanikausile, dušile ja tualetipotile. Kuid tihti unustatakse üks suurim bakterite kogunemispaik – käepidemed ja valguslülitid. Kuna näpime neid päevas mitu korda, siis mõistagi on need suurepärased kohad bakterite levimiseks. 

Kuidas seda vältida?

• Desinfitseeri käepidemed ja lülitid vähemalt kord nädalas.
• Kasuta desinfitseerimisvahendit või antiseptilist lappi, et eemaldada bakterid ja viirused.