Eesti on kinnisvara hinnatõusu liider – kas trend jätkub ka järgmised 15 aastat?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eurostati andmetel on Eesti elukondliku kinnisvara hinnad viimase 15 aastaga enam kui kolmekordistunud, hoides selle näitajaga Euroopas liidrikohta. Luminori Baltikumi kliendisuhete juht Tanel Rebane selgitab, mis sedavõrd kiire kasvutempo tinginud on ja mida toob tulevik.

Kui Eurostati jaanuaris avaldatud andmete kohaselt on Euroopa eluasemete hinnad kasvanud 2010. aasta algusest 2024. aasta kolmanda kvartalini keskmiselt 54 protsenti, siis Eestis on elamukinnisvara hinnad kallinenud samal ajavahemikul koguni 230 protsenti. Selle näitajaga hoiame koos Ungariga esikohta. Eestile ja Ungarile järgnevad Leedu (+181%) ja Läti (+154%). Samuti on Eestis üürihinnad kasvanud enim – 216 protsenti, järgnevad Leedu (+183%) ja Iirimaa (+109%).

«Peamine eluasemete hinnakasvu põhjus seisneb selles, et aastatel 2008–2009 tabas Eestit suur majandus- ja kinnisvarakriis ning kinnisvara hinnad olid just kukkunud väga madalale tasemele. Küll aga on pärast seda toimunud meie piirkonnas majanduse konvergents ja lisaks oleme kiirelt jõudnud Euroopa hinnatasemele lähedale. Kui Baltikumi ja Põhja-Euroopa majandustel on üleüldiselt viimasel viieteistkümnel aastal läinud hästi, siis see on toonud kaasa ka elatustaseme tõusu, mis on omakorda väljendunud palga ja hindade kasvus. Eestis on hinnad kiiresti tõusnud, viimastel aastatel isegi liiga kiiresti. Kui suurenevad nii sisendhinnad kui palgad, siis see kandub üle ka kinnisvaraturule,» ütles Rebane.

Teine kinnisvara hinnakasvu faktor viimastel aastatel seisneb Rebase sõnul sisserändes. Ta selgitas, et viimastel aastatel on Eestis elanike arv suurenenud, mis on peamiselt tingitud välismaal töötavate eestlaste naasmisest ja väiksem põhjus seisneb ka Ukraina sõjapõgenike tulekus. «Eestlased suundusid aastate eest tööle peamiselt Soome, võõrsil olles käidi pidevalt Eestis ning sildu ei põletatud. Sestap oli ka tagasitulek lihtsam,» lisas ta. Luminori Baltikumi kliendisuhete juhi sõnul jälgivad ka arendajad pingsalt, kas piirkonna elanike arv suureneb või väheneb. Kasvu korral on ka eluruume juurde vaja ja kui sealjuures elatustase tõuseb, siis inimestel tekib huvi enda elamistingimusi parandada. Nõudlus jällegi aitab alati hindu tõsta.

Tanel Rebase hinnangul on Eesti kinnisvara hinnatase muutunud niivõrd kõrgeks, et sama kasvutempo jätkumine pole enam tõenäoline. «Eesti kinnisvara hinnakasv ületab järgmise 15 aasta perspektiivis Euroopa keskmist – seda eeldusel, et Eesti majandus ja palgad kasvavad Euroopa majandusest kiiremini. Toimub endiselt teatav ühtlustumine Euroopa palgatasemega ja ilmselt on 15 aasta pärast Eesti keskmine kinnisvarahind sama, mis Euroopa keskmine,» prognoosis ta.