UURING ⟩ Just nii suur osa rahvast on valmis nädal aega elektrita elama

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Enda või oma pere võimekust iseseisvalt hakkama saada ühe nädala ilma elektri, vee ja kütteta hindab 47 protsenti elanikkonnast heaks, sh vaid 6 protsenti väga heaks, selgus jaanuaris korraldatud päästeameti tellitud omnibussi küsitlusest.

Päästeameti elanikkonnakaitse eksperdi Anni Alevi sõnul on kriisid alati ebatõenäolised olukorrad, kuid nende negatiivne mõju võib olla meile väga suur. «Mida rohkem inimesi suudab erinevates kriisiolukordades iseseisvalt ja teadlikult tegutseda, seda rohkem on meil võimalik päästa elusid, ennetada tervise-, keskkonna- ja varakahjusid ning toetada abivajajaid,» ütles Alev.

«Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimise ajal nägime, et inimesed, omavalitsused, aga ka ettevõtted suhtusid oma kriisivalmidusse väga tõsiselt ja selle eest tuleb neid tunnustada,» ütles Alev. «Nädalavahetus möödus tänu meie energeetikute heale tööle ootuspäraselt edukalt. Samas inimesed, kes valmistusid halvimaks, on edaspidi paremini valmis ka kõikideks teisteks ootamatusteks.»

Enda või oma pere valmisolekut võimalikuks kriisiolukorraks, näiteks elektrikatkestuseks, sõjaliseks olukorraks vmt, hindas jaanuaris 47 protsenti elanikkonnast heaks, sh vaid 6 protsenti väga heaks, ja 47 protsenti halvaks, sh 10 protsenti väga halvaks. Hinnangut ei osanud anda 6 protsenti.

Oma valmisolekut kriisiolukorraks peavad heaks sagedamini pigem üle 50-aastased eestikeelsed ja maapiirkondade elanikud, piirkonniti väljaspool Tallinna ja Kirde-Eestit elavad inimesed.

Valmisolekut kriisiolukorraks peavad halvaks sagedamini kuni 50-aastased, muukeelsed, Tallinna ja Kirde-Eesti ning linnaliste piirkondade elanikud.

Päästeamet kutsub üles, et iga inimene vaataks üle oma koduse olukorra ja hindaks, kuidas tema ja ta lähedased kriisideks valmis on.

Valmistu kodus iseseisvalt hakkama saama ilma elektri, vee ja kütteta vähemalt nädal aega

• Kodus hoia varusid oma vajadustest lähtuvalt: vesi, toit, ravimid, sularaha ja muu sinule vajalik, kui elekter puudub. Auto kütusepaak hoia võimalusel alati pooltäis.
• Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see võib olla igapäevaselt kasutatav.
• Jälgi, et sul oleks vähemalt nädalane tagavara.
• Igal perel võiks olla varuks sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest.
• Vaata üle, mis sul kodus juba olemas on ning mida oleks vaja juurde soetada.

Lisainfot kriisideks valmistumise kohta vaata veebilehelt olevalmis.ee või samanimelisest mobiiliäpist.

Muu hulgas pakub päästeamet võimalust tellida hädaolukorraks valmistumise teemalisi koolitusi. Tasuta koolitusi saavad tellida ettevõtted, korteriühistud, lastelaagrid, avalike ürituste korraldajad jne. Koolituse tellimiseks kirjuta [e-mail].