«Mida vähem asju, seda parem. Ei ole mõtet ümbritseda end ebatõhusate vahenditega,» lisab ta.
Kui tihti peaks kodu koristama?
Koristamise sagedus sõltub elustiilist, pereliikmete arvust ja koduloomade olemasolust, kuid Sagor annab mõned üldised soovitused. «Igapäevaselt tuleks pühkida köögitasapindu, pliiti ja köögilauda, vannitoas puhastada peegel ning magamistoas voodi üles teha. Iganädalane koristus võiks hõlmata põrandate ja diivani tolmuimejaga puhastamist, riiulite tolmust puhastamist, wc-poti ja duširuumi põhjalikumat pesu ning voodipesu ja rätikute vahetamist,» soovitab ta.
Iga kuu võiks Sagori sõnul tolmuimejaga puhastada padjad ja madratsid, pesta uksi ja külmikut. Suuremad koristustööd, nagu akende pesemine, kardinate hooldus, kappide korrastamine ning diivanite ja madratsite süvapesu, võiks ette võtta kord või kaks aastas. «Samuti tasub vähemalt paar korda aastas puhastada radiaatorite vahed ning üle käia ka raskesti ligipääsetavad kohad.»
Kuidas motiveerida end koristama?
Sagor soovitab koristustööd jagada väiksemateks osadeks, et need ei tunduks nii suured ja aeganõudvad. Samuti aitab motivatsiooni hoida mõte sellest, kui hea tunne tekib pärast koristamist. Kui aga koristamine tõesti ei ole meelepärane tegevus, soovitab ta lihtsalt kutsuda professionaalid appi.
Erinevate materjalide ja pindade hooldus
Erinevad pinnad vajavad erinevat hooldust ning vale puhastusviis võib neid kergesti kahjustada. «Roostevaba terase puhul tuleks kasutada mikrokiudlappi ja spetsiaalset puhastusainet, vältides karedaid švamme ja abrasiivseid aineid, mis võivad pinda kriimustada. Marmor ja graniit nõuavad neutraalseid puhastusaineid või sooja vett – happelised ained võivad pinda kahjustada, mistõttu tasub kasutada ka kivikaitsevahendit, mis takistab plekkide imendumist,» räägib Sagor.