Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
Saada vihje

SÄÄSTA AEGA Eesti koristusproff jagab nutikaid koristusnippe, mille peale ise ei oskaks tullagi

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Koristamine on paljude jaoks tüütu kohustus, kuid õigete vahendite ja nutikate meetoditega saab selle muuta oluliselt kiiremaks ja tõhusamaks. Koristusentusiast Elo Sagor jagab oma parimaid nippe, kuidas puhastada kodu nutikalt, vältida levinud vigu ja hooldada koristustarvikuid, et need säilitaksid oma efektiivsuse.

Nutikad koristustarvikud, mis tõesti töötavad

Igapäevase koristamise juures on oluline kasutada vahendeid, mis säästavad aega ja vaeva. Sagori sõnul on asendamatud kolm tarvikut: mikrokiudlapp, kuivataja-pühkija ja melamiinšvamm. «Mikrokiudlapp võimaldab kiiresti ja tõhusalt puhastada suuri pindu, kui seda õigesti kasutada – lapp tuleks enne veidi niisutada ning voltides saab kasutada selle kõiki külgi. Kuivataja-pühkija on ideaalne vee ja mustuse kokku kogumiseks ning toimib suurepäraselt koos mikrokiudlapiga,» selgitab ta.

Melamiinšvamm on Sagori sõnul aga parim abimees triipude eemaldamisel heledatelt pindadelt ning näpujälgede puhastamisel kapiustelt. Selle kasutamisel tuleb siiski olla ettevaatlik – švamm tuleb eelnevalt niisutada ning puhastatud pind hiljem kuivatada.

Üllatavad koristusnipid

Sagor soovitab vaadata koristamist laiemalt ning kasutada ka koduseid vahendeid, mis võivad osutuda väga tõhusaks. Üks tema lemmiknippe on kohvipuru kasutamine ebameeldivate lõhnade neutraliseerimiseks. «Kui näiteks pärast küüslaugu, sibula või kala käsitsemist jäävad kätele ebameeldivad lõhnad, võib need hõõrudes kohvipuruga eemaldada. Samuti aitab kaussi asetatud kohvipuru külmkapis värskust säilitada,»toob ta välja.

Tugevalt määrdunud pliidi puhastamisel soovitab Sagor kasutada toidukilet. Pliidiplaat tuleb esmalt niisutada, seejärel kanda peale puhastusaine ja katta pind toidukilega. Kui lasta ainel 10–15 minutit mõjuda, tuleb mustus kergemini lahti ning pliit jääb laitmatult puhtaks. Samuti jagab Sagor tõhusat nippi wc-poti puhastamiseks – sinna tekkiva «veenire» eemaldamiseks tuleks asetada happelise ainega niisutatud wc-paber, mis hoiab puhastusvahendi paigal ja lahustab katlakivi.

Levinud koristusvead, mida vältida

Sagori sõnul tehakse koristamisel tihti vigu, mis võivad hoopis mustust levitada või pindasid kahjustada. «Üks suurimaid eksimusi on sama lapi kasutamine erinevates ruumides, näiteks köögis ja vannitoas, sest see levitab baktereid ja mustust ühest kohast teise. Õige lahendus on kasutada eri ruumide jaoks erinevaid lappe ning eristada neid näiteks värvide järgi.»

Teine levinud viga on liigse puhastusvahendi kasutamine. Sagor rõhutab, et liiga palju ainet jätab pinnale kihi, mis tõmbab mustust ja tolmu hoopis rohkem ligi. Puhastusvahendite õige doseerimine on oluline, ning kerge mustuse korral piisab sageli vaid veest. «Samuti ei tohiks puhastusvahendit koheselt maha pühkida – kui see ei saa piisavalt mõjuda, ei eemalda see mustust korralikult. See on eriti oluline köögi ja vannitoa puhastamisel, kus mustus võib olla tugevamini kinnitunud,» toonitab koristusentusiast.

Kuidas hooldada koristustarvikuid?

Selleks, et koristustarvikud säilitaksid oma efektiivsuse, tuleb neid regulaarselt ja õigesti hooldada. «Mikrokiudlappe ei tohiks pesta koos teiste riietega, et vältida nende külge jäävaid kiude, mis muudavad lapi vähem tõhusaks. Samuti ei tohiks neid pesta pesupehmendi või valgendiga ning kuivatada kõrgel temperatuuril, kuna see kahjustab mikrokiudu,» selgitab Sagor.

Milliseid puhastusvahendeid igas kodus vaja on?

Sagor soovitab kasutada kvaliteetseid, professionaalseid puhastusaineid ja -tarvikuid, sest need tagavad parema tulemuse. Tema sõnul võiks igas kodus olla kaks põhivahendit: happeline aine (pH 1–5) katlakivi ja rooste eemaldamiseks ning aluseline aine (pH 9–14) rasvase mustuse puhastamiseks. Lisaks on asendamatud erinevad mikrokiudlapid erinevate pindade jaoks ning kuivataja-pühkija, mis aitab tõhusalt eemaldada vett ja mustust.

«Mida vähem asju, seda parem. Ei ole mõtet ümbritseda end ebatõhusate vahenditega,» lisab ta.

Kui tihti peaks kodu koristama?

Koristamise sagedus sõltub elustiilist, pereliikmete arvust ja koduloomade olemasolust, kuid Sagor annab mõned üldised soovitused. «Igapäevaselt tuleks pühkida köögitasapindu, pliiti ja köögilauda, vannitoas puhastada peegel ning magamistoas voodi üles teha. Iganädalane koristus võiks hõlmata põrandate ja diivani tolmuimejaga puhastamist, riiulite tolmust puhastamist, wc-poti ja duširuumi põhjalikumat pesu ning voodipesu ja rätikute vahetamist,» soovitab ta.

Iga kuu võiks Sagori sõnul tolmuimejaga puhastada padjad ja madratsid, pesta uksi ja külmikut. Suuremad koristustööd, nagu akende pesemine, kardinate hooldus, kappide korrastamine ning diivanite ja madratsite süvapesu, võiks ette võtta kord või kaks aastas. «Samuti tasub vähemalt paar korda aastas puhastada radiaatorite vahed ning üle käia ka raskesti ligipääsetavad kohad.»

Kuidas motiveerida end koristama?

Sagor soovitab koristustööd jagada väiksemateks osadeks, et need ei tunduks nii suured ja aeganõudvad. Samuti aitab motivatsiooni hoida mõte sellest, kui hea tunne tekib pärast koristamist. Kui aga koristamine tõesti ei ole meelepärane tegevus, soovitab ta lihtsalt kutsuda professionaalid appi.

Erinevate materjalide ja pindade hooldus

Erinevad pinnad vajavad erinevat hooldust ning vale puhastusviis võib neid kergesti kahjustada. «Roostevaba terase puhul tuleks kasutada mikrokiudlappi ja spetsiaalset puhastusainet, vältides karedaid švamme ja abrasiivseid aineid, mis võivad pinda kriimustada. Marmor ja graniit nõuavad neutraalseid puhastusaineid või sooja vett – happelised ained võivad pinda kahjustada, mistõttu tasub kasutada ka kivikaitsevahendit, mis takistab plekkide imendumist,» räägib Sagor.

Puitpõrandaid tuleks Sagori sõnul puhastada niiske (mitte märja!) mikrokiudmopiga ning kasutada spetsiaalselt puitpõrandale mõeldud puhastusainet. «Puitpõrandale annab ilusa läike ka õlilapp, mida võib leida spetsialiseeritud koristustarvikute poodidest,» lisab ta.

Allergikutele ja lemmikloomaomanikele

Kodudes, kus on allergikud või lemmikloomad, on regulaarne puhastamine eriti oluline. Sagor soovitab siledate põrandate puhastamisel kasutada kuivatajat-pühkijat, mis ei keeruta tolmu üles. «Pinnad võiks hoida võimalikult vabad üleliigsetest asjadest ning tekstiilist diivan võiks asendada nahkdiivaniga, mis ei kogu tolmu ega ebemeid. Allergikute kodudes tasub vältida vaipkatteid või eelistada väga madala kiuga vaipu.»

Lisaks soovitab ta allergia vähendamiseks lemmiklooma mitte lubada allergiku magamistuppa ning kasutada spetsiaalselt allergikutele mõeldud voodipesu.

Tagasi üles