/nginx/o/2009/02/13/132918t1h5fcb.jpg)
Rangete nõuete tõttu kergema vastupanu teed läinud toidukauplused viskavad ära suures koguses realiseerimistähtaja ületanud kaupa. Rimi proovib aga alustada koostööd ühe MTÜga, et praegu äravisatav realiseerimistähtajale lähenev toit hakkaks jõudma kodututeni.
Reporter.ee rääkis Pärnus elava Meelisega, kes saab sooja kõhutäie kätte supiköögist. End hüüdnimega afgaanlane tutvustav mees on toiduga rahul, kuid päri ei ole ta sellega, et igal päeval visatakse kaupluste tagaustest välja kilode viisi, vorsti, saia, leiba ja palju muud.
Suuremad kaubanduskeskused viskavad päevas ära keskeltläbi 100 kilo realiseerimistähtaja ületanud kaupa, mis mitme kaupluse peale võib anda ligi tonni päevas. Arvestades, et inimene sööb umbes kilo toitu päevas, saaks ainuüksi Selveri äravisatava söögipoolisega ära toita terve väikelinna täie rahvast.
Aga heategu ei jää karistuseta: kui sööja kõhuga midagi peaks juhtuma, kannab selle eest vastutust kauplus. Seaduse järgi on küll lubatud «parim enne» tähtaja ületanud kaupa vastava märgistusega müüa, kuid kõik kauplused seda ei tee, sest lihtsam on tooted konteineritesse kokku korjata.
Mitmel pool Euroopas on vanade toidukaupade realiseerimiseks sotsiaalne market. Rimi Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja rääkis Reporter.ee'le, et nemadki üritavad hakata tegema koostööd ühe Tartu mittetulundusühinguga, et praegu äravisatav toit jõuaks kodututeni.
«Kuid ega kerge see olema ei saa, sest toidu käitlemisel on väga ranged reeglid ja need MTÜd, kes sooviksid seda toitu edasi anda kas kodututele või kellelegi teisele, peavad siis olema kindlasti tunnustatud toidukäitlejad ja jälgima, et kogu see protsess oleks ohutu,» rääkis ta. Mägioja tõi näiteks salatid, mille puhul on oluline, et nad jõuaks tarbijani veel samal päeval.
«Täna siis oleme alustanud selle projekti väljatöötamisega ja loodame, et sellest saab asja ja saame siis laiendada seda ka teistesse linnadesse ja teistesse Rimi ja Säästumarketi kauplustesse,» ütles Mägioja.