KAS KA SINU? ⟩ Keskmine perekond saab endale lubada just nii suurt korterit

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti suurima kinnisvarabüroo juhatuse liikme Igor Habali sõnul on kinnisvara reaalhinnad viimase kahe aastaga langenud 9,5 protsenti ning Tallinna leibkond saab endale lubada keskmiselt 60-ruutmeetrise pinna.

Igor Habali sõnul on kinnisvara muutunud taskukohasemaks, kuid ei pruugi niipea jõuda pandeemiaeelsele tasemele. «Tallinnas on kinnisvarahinnad püsinud kaks aastat samal tasemel, kohati isegi 2022. aasta tipust alla tulnud. Kui kõrge inflatsiooni ehk raha odavnemise tingimustes kinnisvarahinnad oluliselt ei tõuse, siis tähendab see kodu reaalhinna ja kättesaadavuse paranemist. Teisalt on kõrge inflatsioon kahe teraga mõõk – inimeste üldkulud suurenevad ning ka riigid üritavad hinnatõusu kontrolli all hoida ning ei pruugi seetõttu euribori laenuintressi piisavalt kiiresti langetada,» ütles Habal.

«Suveks prognoositakse kuue kuu Euribori siiski praegusest 0,3 protsendipunkti madalama 2,2 protsendi juurde, väljavaatega langeda aasta lõpus 2 protsendi peale. Laenuintressi languse tempo olenebki palju sellest, kas inflatsioon saadakse pidama ning see omakorda mõjutab kinnisvara kättesaadavust ja kulukust,» rääkis Habal.

«Arvestades, et kinnisvarahinnad pole elukalliduse taustal pikalt tõusnud ning üldised majandusnäitajad on paranemas, siis võib tänavu oodata ka kinnisvarasektorisse 3–5-protsendilist hinnatõusu,» prognoosis Habal.

Uus Maa juhatuse liikme sõnul on praegu Tallinnas 4400 aktiivset korterimüügikuulutust, mis on mullu sama ajaga võrreldes 20 protsenti enam. «Samas turg on aktiivsem ning viimaste kuudega on kuulutuste arv hakanud vähenema. Ka uute korterite laojääk on veidi langenud – omanikku ootab 2600 uut korterit, mis on umbes kahe aasta varu. Samal ajal on korteri ruutmeetri keskmine pakkumishind tasapisi tõusnud, jõudes 3500 euroni, mis peegeldab positiivset turuootust. Võimalik, et käesoleva aasta jooksul saab ostjaturust jälle müüjaturg,» ütles Habal.

«Tänavu mõjutavad kinnisvaraturgu ka maksutõusud – peamiselt suurendades kaudselt tarbijate ebakindlust. Kuna uute korterite laovaru on päris suur, siis pigem enamik arendajaid ei lisa kohe käibemaksu kodu hinnale otsa, vaid üritavad konkurentsis püsida. Sama toimus ka eelmise käibemaksutõusu puhul – üksikud arendajad lisasid maksu päevapealt korteri hinnale, aga enamik kattis selle oma kasumi arvelt,» lisas Habal.