:format(webp)/nginx/o/2025/02/21/16670692t1haf23.jpg)
Uue korteri ostmine on põnev, kuid samas ka vastutusrikas samm. Et vältida hilisemaid üllatusi, on oluline enne korteri vastu võtmist ja allkirja andmist kõik üksikasjalikult üle vaadata. Reterra ehitusjuht Siim Toots selgitab, kuidas korteri vastuvõtmine käib ning millele peaks kindlasti tähelepanu pöörama.
«Üleandmise protsess kliendi jaoks käib kahes etapis,» selgitab Toots. «Kui korter on valmis saanud, teavitatakse klienti, et ta tuleks korterit üle vaatama. Esimene on ülevaatuse akt, mis vormistatakse pärast seda, kui klient on kontrollinud, kas korter on sellises seisus ja viimistluses nagu kokku lepitud ehk vastab lepingule.»
Kui ülevaatusel leitakse puudusi, tuleks need kindlasti akti kirja panna. Seda soovib näha ka pank, kui korter on ostetud laenuga. Pärast notariaalset tehingut toimub korteri lõplik üleandmine, mille käigus vormistatakse üleandmise akt, mida vahel nimetatakse ka vastuvõtuaktiks. Sellega ühes antakse üle võtmed, fikseeritakse näidud ning kinnitatakse, et varasemad puudused on kõrvaldatud. Sellest hetkest läheb vastutus müüjalt kliendile. «Esimene soovitus on kindlasti, et korteri ülevaatamisel tuleks jälgida, kas korter on päriselt ka valmis. Kindlasti ei tasu vaadata poolikut korterit – pigem võta rohkem aega kui vähem.»
Tootsi sõnul ei piisa korteri valikul vaid seinavärvi ja planeeringu hindamisest – sama oluline on süveneda tehnosüsteemidesse ja küttelahendustesse juba ostuprotsessi alguses. «Sageli ei ole kliendid ostetava korteri kohta küsinud piisavalt infot. Näiteks võivad tekkida valed eeldused vannitoa põrandakütte tüübi või ventilatsioonilahenduse osas. Ühesõnaga ei omata täit ülevaadet tootest või sellest, mis korteris olema peaks.»
«Inimesed tulevad sageli korterit vaatama tugeva emotsiooniga, kujutledes ette, kuhu nad diivani panevad või mis värvi kardinad ostavad. See kõik on omal kohal ja tore, aga märksa rohkem peaks tähelepanu pöörama tehnilisele seisukorrale ja ehituskvaliteedile,» räägib Toots. Just see määrab ära, kui mugav kodu tegelikult olema saab ning kas see vastab ootustele ka aastate pärast. Korteri üle vaatamine annab ühelt poolt võimaluse veenduda ehitustööde kvaliteedis, teisalt saada ka muust korterit puudutavast põhjalik ülevaade. «Nii saab ostja olla kindel, et korter vastab ootustele ning hilisemaid üllatusi tuleb vähem.»
Reterra ehitusjuhi sõnul tasub korteri ülevaatusele kaasata ehitusspetsialist, kuna sageli tulenevad ostjate negatiivsed emotsioonid just teadmatusest ehitusnormide, tolerantside ja viimistlusklasside osas. «Ehitusekspert oskab hinnata korteri kvaliteeti objektiivselt. Oluline on mõista, et iga asjaarmastaja ei ole veel ekspert – seetõttu tasub alati kaasata tunnustatud ja vastava kvalifikatsiooniga spetsialist, kes oskab anda asjakohast nõu ja märgata olulisi detaile,» selgitab Toots.
Sõltumatu osapoole kaasamine on kindlasti efektiivsem, kuna sageli ei peagi klient omama ülevaadet viimistluse klassidest või lubatud tolerantsidest. Näiteks on olnud vaidlus vannitoa plaatide üle, kus plaatidel on lubatud väike astmelisus, kuid klient nõuab täiesti siledat pinda. «See on emotsionaalne hinnang, aga pole otseselt puudus või kehvasti teostatud töö,» selgitab Toots. Nii oskab sõltumatu ehitusspetsialist juhtida kliendi tähelepanu puudustele seal, kus klient seda ise ei pruugi märgata või võtta pingeid maha seal, kus tegelikult nõuetega vastuolu polegi. «Päeva lõpuks on meil kõigil ühine eesmärk - et klient saaks parima võimaliku kvaliteedi ja kodu, millest ta unistas.»
Tootsi sõnul on oluline pöörata tähelepanu ka tehnosüsteemidele. Tänapäeva korterites on keerukad süsteemid, mille kasutamist tuleb õppida. «Ülevaatus- ja üleandmise protsess on suurepärane võimalus mõista, kuidas korteris olevad seadmed ja süsteemid töötavad. Hiljem tuleb juba ise juhenditesse kaevuda.»
Tähelepanu tuleks pöörata ka maja haldusega seotud küsimustele. «Oluline on ka maja tervikuna ja selle ümbrus – näiteks pargid või haljastusala,» räägib Toots. «Sageli tekib küsimus, kes seda haldab ja hooldab. Kui see on kohaliku omavalitsuse ala, siis tasub arvestada, et nemad koristavad ja pügavad muru. Kui see aga jääb ühistute hallata, siis see võib olla üsna suur kulu - täpsusta ka seda ettevaatavalt.»
Toots rõhutab, et korteri vastuvõtmisel ei tohiks kiirustada. «Loe lepingus läbi ka peenikeses kirjas olev ning tutvu ehituskvaliteedi nõuetega - kontrolli kõiki aspekte, kaasa võimalusel ehitusekspert ning dokumenteeri kõik märkused ülevaatusaktis. Ainult nii saad tagada, et uus kodu vastab ootustele ja väldid hilisemaid probleeme,» julgustab Toots.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)