Arhitektuuribüroo selgitab: Eesti ehitusturul on seitse erineva profiiliga tellijat

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Sirkel & Mall tegevjuht Madis Avi jagas mõtteid ehitusturul olevatest kliendiprofiilidest ning kuidas läheneb ja töötab ettevõte iga profiiliga.

Elame ajal, mil iga klient soovib rääkida oma lugu ning läbi tellimuse saada rohkem, kui lihtsalt uut hoonet. Enam kui rohkem võib kohata hooneid, mis on ehitatud ühe ja sama projekti järgi, võttes näiteks Mustamäel, Lasnamäel ja Haaberstis asuvad nõukogude aegsed kortermajad, või nüüd ka Euroopas populaarsust koguvad Ameerika näitel äärelinna elamurajoonid.

Sirkel & Mall on juba aastaid läbi projekteerimise tõstnud klientide vara väärtust ning hoolitsenud selle eest, et hooned oleksid ratsionaalsed nii ehitusjärgus kui ka hilisemas kasutuses. Kliendid ja nende eesmärgid on erinevad ning igale kliendile tuleb projekteerijatel läheneda erinevalt. Sellest tulenevalt oleme alati personaalselt lähenenud igale projektile, sest mõistame, et iga klient on unikaalne ning nende eesmärgid on varieeruvad. Selle mõistmine on esimene samm koostöös, peale mida on võimalik leida läbi projekteerimise lahendus, mis seda maksimeerib.

Võiks arvata, et enamasti on kliendi eesmärgiks maksimaalne kasum, kuid see pole alati nii. Koostöö alguses tuleb kokku leppida osapoolte ootused. Kui mängureeglid paigas ja ootused kirjeldatud on hilisem koostöö sujuvam.

Meie kogemus on näidanud, et kliendi vajaduste ja eesmärkide mõistmine on eduka koostöö aluseks. Oleme lahti kirjutanud seitse erinevat kliendi profiili, alates arendajast ning lõpetades avaliku tellijaga. Nii on lihtsam projekteerijatel profiili määrata ja aru saada nende lõppeesmärgist.

1. Eratellija (lõpptarbija, väikesemahuline sh eramud): Ei kasuta hoonet äritegevuse eesmärgil ja tahab kõrget kvaliteeti väikese raha eest, seda nii projekti kui ka materjalide ja töö puhul;

2. Eratellija (lõpptarbija, äritegevuse eesmärgil): Lähtub peamiselt hoone heast funktsionaalsusest;

3. Arendaja (portfelli jaoks): Oluline paindlikkus kui turg peaks muutuma (ümberehituse võimalus), samuti on talle oluline energiasääst ja halduskulud. Vastupidavad lahendused ja materjalid. Maksimaalne renditav pind;

4. Arendaja (müügiks): Standardeid saab tõlgendada mitmel viisil. Paindlikkus on sel juhul arendaja jaoks võtmetähtsusega, et luua konkureeriv toode. Turueelis saavutatakse mõne elemendiga (parem parkimine, panipaik, rõdu, mänguväljak vms).

5. Ehitaja (fikseeritud hinnaga leping): Äritegevuse eesmärk on maksimaalne kasum. Oht, et satume keerulisse kolmnurka, kus ehitaja tulu tekib projekteerija lahendustest, mida läbi ekspertide saab tõlgendada mitmel viisil. Hea võimalus peatellijalt lisatöödeks raha küsida. Tasub meeles pidada, et projekteerimise osakaal ehitusest on ca 2-5 protsenti. Skaalad, milles mängitakse, on erinevad ja soov leida odavamaid lahendusi ülisuur. Tähtis, et töötatakse ühise eesmärgi nimel kõikide osapooltega;

6. Riiklik tellija (sh RKAS): Peab tagama lubatud tähtaja oma projektidele ja projekt peaks olema üle dimensioneeritud ja kasutatud kallimaid materjale. Ratsimine on hiljem ehitajal võimalik, aga raha juurde küsida ei ole võimalik. Üldjuhul jäävad RKAS hooned nende bilanssi ja rõhku pannakse haldusele (kallid ja head materjalid) ja energiasäästule;

7. Omavalitsus + kooli esindaja: Piiratud eelarve olukorras. Tihti on eraldatud raha kindlas summas ja tuleb projekteerida hoone ette antud hinnaga, samas tahetakse midagi väga neile sobivat (erilist), mis ajab hinna lõhki.

Eesti ehitusturg on pidevas muutumises, millega tuleb aktiivselt kohandada. Viimastel aastatel on kasvanud nõudlus energiasäästlike ja jätkusuutlike hoonete järele, mis on tihedalt seotud Euroopa Liidu poolt seatud eesmärkidega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja parandada hoonete energiatõhusust.

Näiteks Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv seab liikmesriikidele kohustuslikud eesmärgid hoonete energiatarbimise vähendamiseks ning nõuab, et uued hooned oleksid lähedased nullenergiahooned. Lisaks on Euroopa Liit välja töötanud mitmeid standardeid ja märgiseid, mis aitavad meil hinnata hoonete energiatõhusust ja jätkusuutlikkust. Pidades silmas kliendi profiili, ehitussektori nõudeid ja trende, saab pakkuda igale kliendile, vastavalt kliendi profiilile, parima lahenduse, mis on kasulik mõlemale osapoolele.

Aidates arhitektidel paremini mõista klienti, tuleb sisse tuua eskiisi põhjalikum lahendamine, kuhu tuleb kaasata insenerid, ehitaja, maakler ja ning keskenduda numbritele, mille alusel on võimalik arendajal tasuvusarvutusi teha. Loomulikult on oluline ka hoone arhitektuur, mis pakub võimalust rääkida lugu ning elavdada keskkonda, aga see peab tuginema numbritel.

Ka ilul on hind ja tellija on nõus seda maksma, kui on sellest eelnevalt teadlik ning näeb lahenduses enamat kui lisakulu. Hoone välimuses peitub rohkem kui vaid väline ilu. Nagu ennem mainitud, hoone arhitektuur räägib lugu, kuid see «​lugu» saab määratlevaks, mitte vaid ostuperioodil, vaid ka hilisemas faasis: kas hoone kutsub külastama; millise mulje jätab hoone külastuse käigus; kuidas on hoones elada/töötada jne.

Võib küll arvata, et arhitekti ülesanne on projekteerida hea funktsionaalsusega ja linnaruumi sobiv hoone, kuid lisaks sellele on vajalik arhitektuuriliste lahenduste pakkumisel arvestada ka ehitushinda ja projekti ehituse keerukust ning ka hilisemaid halduskulusid. Just need viimased on tegurid, mis mõjutavad oluliselt projekti kasumlikkust jäävad tihti projekteerijatel tahaplaanile.