PANK SELGITAB ⟩ Kas ja kuidas saavad vanemad aidata last esimese kodu ostmisel?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Viimastel aastatel on kinnisvarahinnad märgatavalt tõusnud, muutes esimese kodu ostmise noorte jaoks üha keerulisemaks. Seetõttu pöörduvad paljud täiskasvanuikka jõudnud lapsed aina rohkem vanemate poole, et paluda neilt kinnisvara soetamiseks vajalikku tuge. Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas annab nõu, millised on võimalused lapse esimese koduostu toetamiseks.

Eksperdi sõnul on väga levinud, et lapse koduostu soovi toetatakse omafinantseeringuks vajaliku summaga. Küll aga on olemas ka muid võimalusi, nagu näiteks vanema kaasamine laenu kaastaotlejana. «Kaastaotlejana saab laenu võtta kuni kahe inimesega ehk nendeks võivad olla näiteks üks lapsevanem ja noor. Selline toetusviis aitab suurendada laenuvõimekust ja avardab valikuvõimalusi. Hea on siinkohal meelde tuletada, et kaastaotleja saab olla elukaaslane või lapsevanem, ent mitte kaugem sugulane, sõber või tuttav,» sõnas Kikas.

Vastutuse jagamise osas kohtab sageli eksiarvamust, et põhitaotleja peaks olema inimene, kelle sissetulek on suurem. See aga ei vasta tõele, sest kodulaen kui kohustus jaguneb solidaarselt kahe taotleja vahel ja panga jaoks on mõlemad võrdselt vastutavad. Siiski tasub teada, et omafinantseeringu summa võetakse maha vaid ühe taotleja kontolt, mistõttu tuleb pangale teada anda, kelle kontolt finantseering maha võetakse.

Koduostjad, kellel ei ole võimalusi omafinantseeringut täies mahus katta, võivad uurida ka käenduse võimalust. Eestis on näiteks riiklikult toetatud KredExi(EIS) eluasemelaenu käendus, mis on suunatud noortele peredele, noortele spetsialistidele ja lasterikastele peredele ning selle eesmärk on vähendada sissemakseks vajalikku summat. See võib tekitada küsimuse, et kas käendajaks sobib ka eraisik?

«Kui lapsevanem soovib noort koduostuga toetada, käsitletakse teda ikkagi kaastaotleja, mitte käendajana. Varasemates laenulepingutes näeb ka eraisikutest käendajaid, kuid tänapäeval on tegemist siiski kaastaotlejatega,» selgitas Luminori laenude kompetentsikeskuse juht.

Lisaks on kodulaenu taotlemisel võimalik kasutada lisatagatist. Lisatagatisena arvestatakse kinnisvara, mis kuulub kas laenutaotlejale või tema pereliikmele ning see võib aidata sissemakse nõude täitmisel ja avardada laenuvõimalusi. Ometi kasutatakse seda võimalust eksperdi sõnul aina vähem: «Pangad on selliste kinnisvaraobjektide puhul muutunud pärast eelmist majanduskriisi konservatiivsemaks ehk kui varem sobis lisatagatiseks pea igasugune kinnisvara, siis tänapäeval kehtivad rangemad nõuded.»

Lisatagatis tähendab ka suuremat vastutust, sest kinnisvara omanik peab arvestama, et ka sellisel juhul on lisatagatise omanik endiselt seotud laenu tagasimaksmisega. Nimelt laenumaksete mitte tasumisel on pangal õigus lisatagatise realiseerimisele, et saadud tuluga laenujääki katta. Helina Kikas soovitab enne laenuotsuse tegemist pangalt erinevate võimaluste kohta uurida. «Iga pank hindab taotlejate finantsolukorda iga taotluse puhul eraldi, mistõttu on oluline uurida erinevaid võimalusi ja tingimusi. Soovitan alati võtta pakkumisi erinevatest pankadest, et teada saada, millise panga pakkumine sinu vajadustega kõige paremini sobib,» sõnas ta.