TEEME SELGEKS ⟩ Kas kodulaenu tähtaeg võib jääda ka pensionikka?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Levinud on arvamus, et kodulaen tuleb tagasi maksta kindlasti enne pensionile jäämist, kuid Coop Panga kodulaenude äriliini juhi Karin Ossipova sõnul on see müüt, mis ei vasta tõele.

Kuigi kodulaenu võib tagasi maksta ka pensionieas, tuleb viimane laenumakse reeglina teha hiljemalt 75. sünnipäevaks, mis tähendab, et umbes kümnel esimesel pensioniaastal on kodulaenu teenindamine üsna tavapärane. Ka enam kui 35 protsendil Coop Panga kodulaenudest on tagasimaksetäheaeg laenuvõtja pensionieas. Pärast pensionile jäämist võib laenumakse moodustada sissetulekust küll suurema osa kui laenu võtmise ajal, ent see ei tähenda, et inimesed jääksid pensionieas laenumaksete tasumisega hätta.

See on nii, sest pangad järgivad laenuotsust tehes kindlat reeglit, mille järgi ei tohi laenumakse moodustada rohkem kui 40–50 protsenti inimese netosissetulekutest. See tähendab, et pärast laenumakset jääb vähemalt 50 protsenti sissetulekust alles muude kulude katmiseks, mis on ka piisavaks puhvriks laenumaksetega toimetulekuks, kui sissetulek peaks tulevikus mõnevõrra vähenema.

Teiseks vähenevad pensioniikka jõudes suure tõenäosusega ka igapäevased kulutused. Näiteks puudub suurel osal pensionäridel ülalpeetav ning vähenevad või kaovad ka tööl käimisega seotud kulud. See tähendab, et kuigi pensionieas sissetulek suure tõenäosusega väheneb, vähenevad ka kulud elamisele, mis muudab laenu teenindamise jõukohasemaks.

Kolmandaks tuleb arvestada, et tulevane pension sõltub teenitavast palgast ja viimase kümne aasta palgakasv on olnud keskmiselt 6,9 protsenti aastas. Coop Panga laenuportfelli näitel võib öelda, et isegi kui iga-aastane palgakasv oleks üksnes 3 protsenti ja tulevane pension moodustab teenitavast palgast umbes 50 protsenti, kasvaks keskmise laenusaaja laenumakse ja pensionitulu suhe 37 protsendi pealt vaid 42 protsendi peale.

Näide: 40-aastase netopalk on 1600 eurot ja ta võtab 30 aastaks 130 000 eurot kodulaenu, mis tähendab, et pensioniea saabudes tuleb tal kodulaenu tagasi maksta veel viis aastat. Sellise laenu kuumakse on umbes 620 eurot. Kui arvestada, et selle laenuvõtja netopalk on kasvanud igal aastal ligi 3 protsenti, on 25 aasta pärast pensionile jäädes tema eeldatav pension umbes sama suur kui tema praegune palk ehk 1600 eurot.

Sageli juhtub aga hoopis nii, et pensionikka jõudes ja vajaduste muutudes vahetavad inimesed oma senise kodu oluliselt väiksema vastu, hoides sellega kokku nii kulusid elamisele kui ka kodulaenule. Panga statistika näitab, et üle 95 protsendi laenude puhul, mis lõppevad pärast laenusaaja 65-aastaseks saamist, on tagatise turuväärtuse ja laenujäägi suhe alla 50 protsendi ehk kinnisvara väärtus on vähemalt poole suurem kui on laenujääk. Seega teenitakse pensionieas kodu vahetades sellelt sageli ka täiendavat tulu.

Kuigi palju räägitakse sellest, et pensionieas sissetulekud langevad, võib minna ka vastupidi. Eestis töötab ligi 1/3 pensioniealistest inimestest, mis tähendab, et nad saavad kasutada korraga nii pensioni- kui ka palgatulu. Seetõttu ei tasuks pensionieas kodulaenu teenindamist sugugi karta, ent sellest hoolimata on tähtis laenukoormust jälgida ning oma tulusid ja kulusid planeerida. Üks võimalus tuleviku tulude kasvatamiseks on ka maksusoodustusega kolmandasse pensionisambasse panustamine. Samuti on tähtis läbi mõelda, millist kodu on mõistlik pensionieas omada ja teha aegsasti vajalikud sammud kodu vahetamiseks.