UURING ⟩ Just nii suur osa noortest elab pangalaenuga ostetud kodus

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Laenu abil ostetud kodus elab vaid 26 protsenti 18–29-aastastest noortest, kusjuures üha suuremaks takistuseks isikliku kodu omamisel on omafinantseering, selgub SEB finantskindlustunde uuringust.

Noortest 38 protsenti elab vanemate või lähikondlaste juures, 21 protsenti elavad üürikorteris ja endale kuuluvas kodus, mille eest pole tarvis laenu maksta, vaid 13 protsenti. Seega elab üürikorteris viiendiku võrra vähem noori kui pangalaenuga ostetud kodus.

«Tõsiasi, et üle veerandi noortest elab kodus, mille eest tuleb maksta laenu ja vaid veidi üle viiendiku üürikorteris, viitab sellele, et kodu üürimine ei ole noorte vaba valik ja tegelikult eelistavad ka noored endale kodu pigem osta,» nentis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Põhjuseid, miks ligi 40 protsenti noortest eelistavad elada hoopis vanemate või sugulaste juures, on Hallangu sõnul väga erinevaid, kuid oma osa võib olla kodu ostmiseks nõutaval omafinantseeringul, mille kogumine on pikemalt vanemate või sugulaste juures elades oluliselt lihtsam.

«Kui inimene elab üürikorteris, siis keskmise kahetoalise korteri üür Tallinnas või Tartus on umbes 500 eurot, millele lisandub kuni 200 eurot kommunaalteenuste eest,» märkis Hallang. «Selleks, et näiteks viie aasta jooksul korteri ostmiseks nõutav 15-protsendiline omafinantseering kokku koguda, peaks iga kuu säästma umbes 500 eurot, mis jätaks keskmist palka teenivale inimesele elamiseks alles vaid umbes 300 eurot kuus.»

Minimaalne nõutav omafinantseering kinnisvara ostmiseks on 15 protsenti, kuid teatud juhtudel, näiteks KredExi käendusega, 10 protsenti. Lisatagatise olemasolul on võimalik saada kodulaenu ka ilma omafinantseeringuta, ent paljudel noortel seda võimalust pole.

«Ka KredExi käendusega võimalik väiksem omafinantseering võib noore inimese jaoks olla suur katsumus, seda eriti siis, kui ta elab üürikorteris ja teenib palka, mis on väiksem Eesti keskmisest ehk alla 2000 euro kuus,» rääkis Hallang. «Seega peab nentima, et päris oma kodu võib paljudele tänastele noortele olla kättesaadav alles keskeas või halvemal juhul jäädagi vaid unistuseks.»

Kõige rohkem on oma kodu eest laenu maksvaid inimesi uuringu kohaselt 30–39-aastaste Eesti inimeste seas, kellele järgnevad peaaegu sama suure osakaaluga 40–49-aastased. Samas on 50–59-aastasi, kes oma kodu eest laenu maksavad, vaid umbes veerand ja 60–74-aastaste seas vaid kaheksa protsenti.

«Inimesi vanuses 30–49 on oma kodu eest laenu maksjate seas kõige rohkem sel põhjusel, et paljud jõuavadki oma kodu ostmiseni alles pärast 30. eluaasta täitumist ja panga andmetel on keskmine kodulaenu taotleja 36-aastane. Keskmine kodulaenu tähtaeg on 25 aastat, mis tähendab, et 50ndate keskpaigaks on see enamasti juba tagasi makstud,» rääkis Hallang.

SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta jaanuaris, selle korraldas uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas tuhat Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.