Kas tead, mida sinu kodukindlustus tegelikult katab?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Küllap teab igaüks, kes on oma kodu kindlustanud, et kui ülemine naaber uputab, aitab kodukindlustus kahju hüvitada. Või kui äike lööb eramu kõrvalhoonesse, taastab kindlustus tekkinud kahjud. Kas sa aga teadsid, et kodukindlustus võib appi tulla ka siis, kui lõhud kogemata väärtusliku eseme tänaval või jookseb lemmikloom naabri rattale ette nii, et üleaedne saab viga?

Swedbanki kodukindlustuse andmetel juhtus eelmisel aastal Eesti kodudes päevas keskmiselt 43 õnnetust, mis tekitasid kahju inimeste kodule, varale või kolmandatele isikutele. Seda on tervelt kaheksa õnnetust ühe päeva jooksul rohkem kui üle-eelmisel aastal. Siin on seitse juhtumit, mille korral kodukindlustus tuleb appi, kuid mida sa esimese hooga võib-olla ei pruugigi kodukindlustuse kaitsega seostada.

1. Vajad ajutist elamispinda, sest oma kodu sai rängalt kahju

Tulekahju on suurim õnnetus, mis kodus võib juhtuda. Kahjud on tihtipeale ulatuslikud, kuna hävitustööd ei tee ainult tuli, vaid ka kustutusvesi ja suits. Swedbanki eelmise aasta suurimas kahjujuhtumis tekitas tuli perele 370 000 euro suuruse kahju. Tulekahju tagajärjel põles maha pere eramu ja selles olev kodune vara.

«Selliste traagiliste õnnetuste korral, mil lisaks rahalisele kahjule on saanud inimeste kindlus- ja turvatunne tugeva hoobi, on ääretult oluline, et neil on koht, kuhu minna. Seega tasub kodukindlustuslepingut sõlmides kindlaks teha, kas kindlustus katab ajutise samaväärse elupinna kulud sel ajal, kui kodu taastatakse,» soovitab Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Liina Laks.

Kindlustuslepingut sõlmides peaks kindlasti hindama ka seda, kui suur on kodus oleva vara väärtus ning mõtlema läbi, kui palju kuluks raha selleks, et suurema õnnetuse korral vajalikud uued esemed osta. «Toimunud kahjujuhtumite põhjal võib öelda, et sageli kiputakse oma vara väärtust kindlustuslepingut sõlmides alahindama,» tõdeb Laks.

2. Rikud kogemata naabri vara

Kõige sagedasemad õnnetusjuhtumid kortermajade kodudes on torustiku lekked ja veega seotud õnnetused. Näiteks ühes eelmise aasta juhtumis tekitas korteri tualettruumis lõhkenud survevoolik kahjustusi kolmele alumise korruse korterile. Naabritele tekitatud kahju hüvitisena maksis kindlustus välja 30 000 eurot. Selliste juhtumite korral on abiks vastutuskindlustus.

«Paraku kohtame selliste kahjude käsitlemisel tihtipeale seda, et vastutuskindlustuseks valitud kaitse summa pole piisav, et katta õnnetuse tagajärjel tekkinud kogu kahju. Harvad pole juhtumid, mil teeme kindlustuslepingusse valitud summast lähtuvalt maksimaalse väljamakse, kuid inimesel endal tuleb ülejäänud osa kahjukulude katmiseks ikkagi oma taskust juurde maksta, sest valitud vastutuskindlustuse kaitse summa on liiga väike,» tõdeb Liina Laks. «Hinnanguliselt on üle pooltes kindlustuslepingutes vastutuskindlustuse summa ebapiisav.»

3. Kaotasid võtme, mistõttu on vaja lukk välja vahetada

Metsas tervisejooksu tehes või kaubanduskeskuses riiulite vahel poodeldes võib ikka juhtuda, et tõmbad kogemata mõne eseme taskust välja. Kui need juhtuvad olema näiteks võtmed ning koju jõudes leiad end nõutuna lukustatud ukse taga seismas, siis tea, et kodukindlustusega käib kaasas ka ööpäevaringne koduabi, mis sellistel puhkudel ukse lukust lahti teeb ning vajadusel lukud ära vahetab.

4. Kukud libedal teel prillid katki või varastatakse jalgratas

Õnnetusi ikka juhtub: nii kodus kui ka koduväravate taga. Kas teadsid, et laia kaitsega kodukindlustus koos varakindlustusega katab ootamatu õnnetusjuhtumi korral esemete purunemise, hävimise või varguse nii kodus, kõrvalhoonetes kui ka väljaspool kodu üle Eesti. Näiteks Swedbanki kodukindlustusega on kaetud endaga kaasas olev kodune vara Eesti piires viis protsenti koduse vara summast. «Nii näiteks katab kodukindlustus ka juhtumid, kui lõhud tänaval kukkudes oma kallid prillid või varastatakse avalikust kohast lukustatud jalgratas,» sõnab Liina Laks.

5. Lemmikloom närib naabri televiisori juhtmed läbi

Vastutuskindlustus on oluline punkt kindlustuslepingus, mis kaitseb juhtudel, kui tekitad kahju kellelegi teisele oma kodus või kodust väljaspool. «Vastutuskindlustuse alla kuuluvad väga eriilmelised juhtumid, alustades näiteks tormi ajal sinu aiast naabri auto pihta lennanud batuudiga ning lõpetades hirmunud lemmikloomaga, kes ilutulestiku ajal naabri mootorrattale ette jooksis, mille tõttu sai viga nii rattur kui ka mootorratas,» selgitab Liina Laks. «Tasub teada, et isikute nõuded on tegelikult päris suured ning kodukindlustuse alt on võimalik katta ka kogemata teisele inimesele tänaval tekitatud kahju.»

6. Punane vein rikub kalli vaiba pöördumatult

Ka lõbusas seltskonnas võib juhtuda nii mõndagi, mis kodust vara rikub. «Ühes mulluses juhtumis purunes sõpruskonna koosviibimisel punase veini klaas vastu lauda nii õnnetult, et vein valgus vaibale ja diivanile. Laua pind sai kahjustada, hinnaline vaip ja diivan määrdusid. Hoolimata keemilisest puhastusest ei õnnestunud plekke puhastada. Juhtumi kogukahju oli üle 22 000 euro, mille kindlustus ka hüvitas,» kirjeldab Liina Laks.

7. Elektripinge kõikumine kahjustab kodust tehnikat

Äike ja elektripinge kõikumine tekitab igal aastal inimestele märkimisväärset rahakahju. Kindlasti tasub üle kontrollida, et need juhtumid on kodukindlustuslepingutega kaetud. Kodudes on üha rohkem elektroonikat, mille parandamine või asendamine võib minna väga kulukaks.

«Näiteks ühes Swedbanki kahjukäsitluse juhtumis lõi äike sisse maja elektrisüsteemi ja selle tagajärjel sai kahjustada päikeseelektrijaama, värava- ja garaažiukse ning mullivanni elektroonika. Kahju suurus oli 8000 eurot, mille kindlustus hüvitas,» tõi Laks näite. Kindlustuslepingut sõlmides tasub teada, et kindlustustingimused on seltsiti erinevad, mistõttu on kasulik tingimusi põhjalikult võrrelda ning vajadusel nõu pidada kindlustusspetsialistiga.