Tallinna uute korterite keskmine ruutmeetrihind on ligi 5000 eurot, mille on Toompargi sõnul niivõrd kõrgeks ajanud märkimisväärne hulk äärmiselt kalleid projekte näiteks Kalamajas mere ääres ja südalinna piirkonnas. Tallinna äärelinnades jääb uute korterite ruutmeetrihind 3500–4500 euro vahele.
Hinnatõusu, mis võiks ulatuda kuni viie protsendini, näeb Toompark pigem järelturukorteritele, kus nõudlus võiks parema kättesaadavuse tõttu suureneda.
Tehingute arv peab hakkama vähenema
Toompargi hinnangul ei saa senine keskmisest kõrgem tehingute maht lõputult kesta ning sel ja järgmisel aastal peaks järelturutehingute maht hakkama vähenema.
Uute korterite turuosas on tehingute maht seevastu pigem anomaalselt väike. Nii võib seal tulla väike tõus – kui 2024. aastal tehti Tallinnas umbes 1350 tehingut, siis 2025. aastal võiks see Toompargi hinnangul jõuda 1400–1600 juurde.
Toompark toob välja, et elamispindade tehingute arv on senini majanduslangusest justkui puutumata jäänud. Üheks põhjuseks peab ta Eestisse saabunud sõjapõgenikke, kes on kasvatanud nõudlust ja andnud turule ajutise n-ö dopinguefekti.
Üürikinnisvara nõuab konksu leidmist
Kui kodu ostmiseks on praegu hea aeg, siis üüriinvestoritel on kasumlikult tegutsemine keeruline, sest konkurents on tihe ja üürihinnad madalad. Näiteks Tallinnas on üüriturg ülepakkumises – kui praegu pakutakse üürimiseks umbes 1500 korterit, siis ajalooline keskmine on umbes 1100 üürikorteri juures.
«Täna ei ole mõtet osta turu keskmisel tasemel korterit, et seda keskpärase hinnaga välja üürida. Kuskil peab olema mingi konks. See võib-olla see, et ostan korteri, üürin välja ja plaaningi selle 5–10 aasta pärast anda oma lapsele, kes on iseseisvasse ellu astumas,» sõnab Toompark.