Järgmisel nädalal toimuval betoonipäeval auhinnatakse 25. korda aasta parimat betoonehitist. Tutvustame varem selle tiitli pälvinud kaht tosinat hoonet ja rajatist.

Kui vaadata tagasi konkursi algusajale, siis tänaseks on Eesti betoonehituses palju muutunud, nendib võistluse žürii esimees Aadu Kana.

«Nende 25 aasta jooksul on tohutult arenenud nii valubetooni kui ka betoonelementide kvaliteet. Betooni pinnatöötluse ampluaa on niivõrd mitmekesine, et arhitektidele-tellijaile on tulnud valikuvõimalusi rohkelt,» ütleb Kana ja meenutab, kuidas eelmise aastatuhande lõpukümnendil tõi siinsele betoonimaastikule uusi ideid Kunda Nordic Tsemendi soomlasest tegevjuht Jan Owren.

Kana lisab, et kui iseseisvuse järgsel kümnendil tsemendi kasutus järsult vähenes, hakati otsima võimalusi selle mahu kasvatamiseks. Vaadati põhjanaabrite poole, kes on betoonikonkurssi ja -päevi korraldanud aastast 1970.

«Käisime Owreniga külas Soome Betooniühingus ja sealt tuligi mõte korraldada ka meil betoonipäevi, teavitamaks arhitekte, konstruktoreid ja teisi asjahuvilisi (materjali)uudistest. Edasi tekkis juba idee konkursist. Esimesel korral kutsusime võistlema kolme aasta (1998−2000) ehitised. Ettepanekuga tuldi hästi kaasa ja taotlusi esitati 25. Toonase ürituse Eesti rahvusraamatukogus korraldas Kunda Nordic Tsement koos ehitusmaterjalide tootjate liiduga, Eesti Betooniühingut siis veel polnudki,» tutvustab Kana.

Kommentaarid
Copy