ETTEVAATUST ⟩ Just see on üks levinumaid koduseid mürgistusõnnetusi

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Mürgistusinfoliinil registreeritakse igal aastal ligi 1500 kemikaalidega seotud õnnetusjuhtumit. Neist enam kui 400 on põhjustatud söövitavatest kemikaalidest nagu äädikhape või katlakivieemaldi. Kõige sagedamini juhtub õnnetusi lastega vanuses 1–4 eluaastat. Täna alanud mürgistusennetusnädal juhib tähelepanu kodukeemiast põhjustatud mürgistustele ja nende ennetamisele.

Enamik kemikaalimürgistusi juhtub tähelepanematusest – kemikaalid on jäetud lastele kättesaadavasse kohta ja valveta, valatud originaalpakendist ümber või pole järgitud kodukeemia kasutusjuhiseid. «Üle 150 mürgistusjuhtumi aastas on tingitud kemikaali ümbervalamisest käepärasesse anumasse nagu joogipudelisse või -klaasi, millel puudub märgistus,» selgitas mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

«Nii võib aga juhtuda, et keegi võtab teadmatusest pudelist või klaasist lonksu, mille tagajärjed võivad olla väga rasked. Kõige turvalisem on kemikaali hoiustada originaalpakendis, millel on hoiatusmärgistus ja kasutusjuhend,»rääkis Mare Oder.

Süsteem on kasuks

Üks levinumaid koduseid mürgistusõnnetusi juhtub nii, et keedukannu on jäänud katlakivieemaldi kontsentraat või lahus, mida pahaaimamatult kasutatakse tee, lapse piimasegu või muu toidu valmistamisel. «Selliste õnnetuste ennetamiseks tuleb katlakivitöötluses olev kann selgelt märgistada. Kõige parem on luua eksimuste vältimiseks süsteem, mis ei vea alt ka siis, kui ollakse väsinud või tuleb toimetada kiirustades,» soovitas Mare Oder.

Tõsiseid neelu ja söögitoru söövitusi tekitab 30% äädikas, mida ekslikult peetakse looduslikuks ja seetõttu ohutuks. «Äädikamürgistuste arv kasvab kahjuks alati esimestel suvekuudel, kui inimesed asuvad grillimiseks liha marineerima. Keegi ei joo äädikat tahtlikult, kuid januga haaravad inimesed veepudeli või -klaasi teadmata, et kaaslane on sinna näiteks toiduvalmistamiseks äädikat valanud,» selgitas Mare Oder, kuidas raskete tagajärgedega õnnetused juhtuvad. Taoliste õnnetuste ennetamiseks on soovitatav kasutada 30% äädikhappe asemel nii toiduvalmistamisel kui ka koristamisel alla 10% söögiäädikat.

«Kodukeemiast põhjustatud õnnetuste vältimiseks tuleb äädikat ja muud kodukeemiat hoida originaalpakendis ning laste vaate- ja käeulatusest väljas, eelistatult lukustatud kapis. Kui muud võimalust pole, kui kemikaal ümber valada, siis tuleb eelistada originaalpakendi väikeversiooni või märgistada ümbervalatud pakend selgelt ja kõigile pereliikmetele arusaadavalt. Samuti on mõistlik alati kõigi jaoks selgelt tähistada katlakivitöötluses olev kann,» juhtis Mare Oder tähelepanu.

Kui õnnetus on juhtunud, tuleb loputada suud tavalise veega ja anda kannatanule juua väikeste lonksudega gaasita vett. Inimest ei tohi ajada oksendama! Oksendamisel jõuab söövitav kemikaal uuesti söögitorru ja teeb veelgi rohkem kahju. Mürgistuse või selle kahtluse korral julgustame helistama infoliinil 16662. Mürgistusinfoliin on anonüümne, avatud ööpäev läbi ning sealt saab juhiseid ja abi eesti, inglise ja vene keeles. Lisainfot levinumate mürgistusohtude ja nende ennetamise kohta leiab mürgistusteabekeskuse uuelt kodulehelt https://www.16662.ee/.