/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/21/16727917t1h4ddd.jpg)
Kodumaise Nõo Lihatööstuse värskest statistikast selgub, et sel talvel tegi sült tarbijate toidulaual ootamatult suurt võidukäiku, kuid enamgi veel – erinevalt varasematest aastatest pole süldiostmise hoog ka alanud kevadel sugugi raugenud.
Eestlased söövad sülti nagu homset poleks: raugemise märke pole veel näha
«Näiteks Memme sült kavatseb vähemalt praeguse müügikasvu põhjal ka suvel rekordeid purustada ja suveõhtutel grilltoodetele vaheldust pakkuda,» kommenteeris Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük naerusuiselt. «Kui varasematel aastatel on süldi tarbimine märtsis olnud nullilähedane, siis sel aastal ületab see isegi näiteks veebruari kogumüüki, ja need mahud on tõesti suured.»
Nõo Lihatööstuse menuka Memme suure süldi müügimaht on praeguse seisuga märtsis kasvanud aastavõrdluses meeletu üle 540 protsenti, veebruaris üle 60 protsendi ja jaanuaris üle 140 protsendi. Eelmise aasta oktoobrist selle aasta märtsini kokku üle 95 protsendi.
«Süldihooaeg algas sel talvel üldse varakult, juba eelmise aasta oktoobris, saavutades siis samuti lausa 27,5 protsendi suuruse kasvu võrreldes aastatagusega,» ütles Kruustük. «Süldi tootegrupi müügimaht tervikuna on vahemikus oktoober-märts kerkinud aastaga samuti üle 15 protsendi. Raske leida täpset seletust, kuid ju see on Memme süldi auhinnatud maitse, hinna ja teiste selliste detailide kombinatsioon. Aga kindlasti väljenduvad siin ka majanduskeskkonna struktuursed muutused.»
Tarbimine püsib ka snäkktoodete kategoorias (okt-märts aastane kasv üle üheksa protsendi) ehk endiselt ollakse valmis tarbima uusi ja innovaatilisi tooteid. Kasvutrendi näitasid talvehooajal lisaks nagitsad ja muud hakktooted (kotletid, pihvid), mille fenomen seisneb tarbimismugavuses ja soodsas hinnakujunduses – müügikasv ajavahemikul oktoober kuni märts üle 17 protsendi.
Kruustük lisas, et Nõo Lihatööstuse toodete keskmised hinnad langesid talveperioodil üle nelja protsendi. «Oleme strateegilisi otsuseid langetanud ja tootmise digitaliseerimisse järjepidevalt investeerinud, et omalt poolt minimeerida käibemaksutõusude mõju tarbijate ostukorvi maksumusele,» ütles Kruustük.