Mis asi on tüüpkorter ja kas see on sobilik kodu ka tänapäeva noorele?

Lasnamäe. Pilt on illustreeriv. Foto: M. Pakats / Shutterstock.com

Kinnisvaraturu ülevaadetes räägitakse alati ka korteriturust, korterelamutest ja tüüpkorteritest. Mida tüüpkorter endast täpsemalt kujutab?

Arco Vara Kinnisvarabüroo analüütik Mihkel Eliste kirjutab turuülevaates, et korterite ehitusaastatele tuginevalt näib, et järelturul on tüüpkorterite eestvedamisel alanud taaskord hinnatõusu tsükkel ning et tüüpkorterid moodustavad Tallinna korteriturul aktiivseima elamispindade segmendi, moodustades kõikidest tehtud tehingutest 2023. aastal 48 protsenti ja 2024. aastal 54 protsenti. Statistiliselt vaadatuna on perioodil 1940–1970 ehitatud tüüpkorterid sageli kõrgema hinnaga kui perioodil 1971–1990 ehitatud korterid, sest enamasti asuvad ehituslikult vanemad hooned kesklinnale lähemal. Mida mõiste «tüüpkorter» täpsemalt tähendab?

Nõukogude perioodil (1970–1991) oli elamispinna norm rangelt reguleeritud ja inimese kohta oli ette nähtud üheksa ruutmeetrit pinda. Sellest lähtuti ka korterite planeerimisel. Keskmine elamispind inimese kohta oli umbes 10–15 ruutmeetrit, olenevalt piirkonnast (linnades vähem, maal rohkem). Sel ajal ei olnud üllatav, et suuremas korteris elas mitu leibkonda koos. Ehkki korteriturg kui selline puudus, oli võimalik elamispindu vahetada ja näiteks perekonna lahkuminekul võis vahetuste tagajärjel tekkida ühiskorter, kus jagati kööki ja pesuruumi võõra inimesega.