PUUST JA PUNASEKS ⟩ Kuidas ja miks liituda kaugküttega?

Katlamaja suitsev korsten. Pilt on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp

Viimaste aastate energiahindade kõikumised on pannud mitmeid korteriühistuid otsima stabiilsemaid ja soodsamaid küttelahendusi ning üha enam otsustatakse kaugkütte kasuks. Hinna kõrval on teisigi põhjuseid, miks soovitakse hoone küttesüsteem viia üle kaugküttele. Kuidas aga kaugküttega liitumine täpselt käib?

Utilitase äriarendusjuhi Dabrel Pritsi sõnul algab kaugküttega liitumine eelkõige korteriühistu huvist vahetada olemasolev soojusallikas kaugkütte vastu. «Liitumishuvi korral tasub ühendust võtta kaugkütteettevõttega, kes küsib seejärel vajalikku infot ja kaardistab hoone võimalused kaugküttega liitumiseks,» selgitas ta. «Näiteks uurime esmajärjekorras, kaugel hoone kaugküttevõrgust asub ja kas liitumine on sellest lähtuvalt võimalik.»

Prits lisas, et ühendust tasub võtta ka siis, kui hoone ei asu soojusvõrgu lähistel – potentsiaalsete klientide huvi on oluline sisend ettevõtte laiendamisplaanideks. «Liitumissoovide korral vaatame alati, kas läheduses on veel teisi hooneid, kes on selleks huvi avaldanud. Mida rohkem liitujaid piirkonnas on, seda suurema hulga liitujate vahel kulud jagunevad,» ütles Prits.

Lisaks asukohale on oluline tsentraalse ehk majasisese ühise küttesüsteemi olemasolu, mistõttu tuleb kaugkütteettevõttele edastada ka hoone ja küttesüsteemi andmed.

Lõplik investeering sõltub mitmest tegurist

Kui hoone asub kaugküttevõrgu läheduses ja sel on olemas majasisene ühine küttesüsteem, on Pritsi sõnul kaugküttega liitumise protsess võrdlemisi lihtne. Lisaks vajaliku dokumentatsiooni koostamisele tuleb ehitada soojustorustik ja paigaldada uus soojussõlm, mis võimaldab ühendada majasisese küttesüsteem kaugküttega. «Korteriühistu ei pea projekti tellima ega ehitajat valima – selle eest hoolitseb kaugkütteettevõte. Küll aga on kaugküttele üleminekuks vaja majaelanike nõusolekut,» sõnas Prits.

«Kui liitumine on võimalik, väljastame korteriühistule liitumispakkumise, mis hõlmab kaugküttega liitumise investeeringut, sealhulgas torustiku ehitust ning soojussõlme projekteerimist ja paigaldamist. See on aga iga hoone puhul individuaalne, sest koguinvesteering sõltub nii kortermaja asukohast, suurusest, majasisese ühise küttesüsteemi olemasolust kui ka eeldatavast tööde mahust,» ütles ta.

Liitumisprotsess liitumislepingu sõlmimisest kuni kaugkütteteenuse kasutamiseni võib võtta aega kolm kuni kuus kuud, sõltuvalt hoone asukohast ja tööde keerukusest. Kogu kaugküttega liitumise protsess alates esimesest kontaktist teenusepakkujaga võib võtta kuni aasta.

Hetkel saavad Tallinna korteriühistud liituda kaugküttega kuni poole soodsamalt kasutades Tallinna linna «Hooned korda» kaugküttega liitumise toetust. Sellisel juhul on kortermaja enda omaosalus 50%, mis tähendab oluliselt väiksemat investeeringut. Toetuse maksimaalne summa on 50 000 eurot.

Hind püsib stabiilsem

Kaugkütte eelised peituvad peamiselt selle mugavuses ja hinnas, aga ka keskkonnasõbralikkuses. Kui gaasi- ja elektrihinnad on viimastel aastatel palju kõikunud, siis kaugkütte hind on püsinud stabiilsena, kuivõrd soojuse tootmiseks kasutatakse peamiselt kohalikku biomassi ja heitsoojust ning aina vähem fossiilseid kütuseid.

Lisaks on see korteriühistule jaoks lahendus, mis vähendab halduskoormust. «Ühistu saab temperatuuri jälgida iseteenindusportaalist ja vajadusel reguleerida parameetreid ise, ilma et oleks vaja tehnikut kohale kutsuda,» tõi Prits välja.

«Kaugküte aitab sageli kokku hoida ning seeläbi tehtud investeering tagasi teenida. Samuti aitab kaugküttele üleminek tõsta kortermaja energiaklassi – kui hoones on kasutusel ainult üks soojusallikas, siis on A-energiaklassi saavutamine kortermajas kõige lihtsam kaugkütet kasutades. Parem energiaklass mõjutab positiivselt kinnisvara väärtust,» selgitas Prits ning lisas, et ühtlasi aitab keskkonnasõbralikule kaugküttele üleminek vähendada kortermaja ja selle elanike süsiniku jalajälge.