/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/04/16754076t1h7525.jpg)
Eesti inimestele teeb kodu soetamisel ülekaalukalt kõige enam muret kinnisvarahindade tõus; oma kodu ostu nimel raha kogumiseks suudaksid enim Eesti elanikest eesmärgipäraselt ühes kalendrikuus kõrvale panna 200 eurot ning oleksid peamiselt valmis piirama kulutusi meelelahutusele, selgus SEB kodulaenu uuringust.
Kinnisvara hinnatõusu nimetas suurima probleemina kodu ostmisel 68 protsenti küsitletutest, keerulise geopoliitilise olukorra tõid välja 41 protsenti ning intressi- ja laenumaksete suuruse võrdselt ligi kolmandik vastanutest.
«Tähelepanuväärne on see, et Tallinnas, kus kinnisvarahinnad on Eesti kõrgeimad, pole mure nende tõusu pärast sugugi kõige suurem. Enim valmistab see meelehärmi hoopiski Võrumaa inimestele, kus seda nimetas tervelt 86 protsenti vastanutest,» märkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang. Võrumaale järgnes Harjumaa, kus kinnisvara hinnatõusu pärast muretseb 78 protsenti küsitletutest ning Järva-, Põlva-, Saare- ja Viljandimaa, kus see valmistab peavalu kolmele vastanule neljast.
Kinnisvara hind valmistab peavalu kõigis vanusegruppides enam kui pooltel vastanutest. Kinnisvarahindade tõus teeb aga enim tuska 18-29-aastastele noortele, kellest on hinnatõusu tõttu kimbatuses tervelt 80 protsenti vastanutest. Enim muret valmistab noortele aga geopoliitiline olukord ning laenumaksete suurus.
Kodulaenu võtmisel omafinantseeringu kogumiseks piiraksid 44 protsenti vastanutest kulutusi hobidele ja meelelahutusele ning 41 protsenti igapäevakuludele. Noortest on valmis oma kodu ostmise nimel igapäevakulusid piirama lausa kolm noort viiest, kulutusi meelelahutusele ja hobidele vähendaks samas pooled 40–49-aastastest inimestest.
«Iga teise vastaja hinnangul suudaksid nad kodu ostmise nimel omafinantseeringu kogumiseks säästa kuni 200 eurot kuus. Iga viies saaks säästa 200–300 eurot ja iga kümnes rohkem kui 500 eurot. Tähelepanuväärselt hea uudis on see, et üle 500 euro kuus suudaks koguda enam kui veerand noortest, millega ollakse teistest vanusegruppidest kaugel ees,» märkis Hallang.
SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta märtsis, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1001 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.