KODUOST ⟩ Miks pank ütleb ei – ja kuidas saada jah?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kuigi enamjaolt saab pank kodulaenu taotlejatele edastada rõõmusõnumi, siis paraku tuleb ette ka neid olukordi, kus laenutaotlus jääb positiivse otsuseta. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on viimasel pooleteisel aastal peamiseks takistuseks osutunud klientide maksevõime.

Rebase sõnul on rahuldamata kodulaenutaotluste põhjused erinevad, kuid kõige sagedasem seisneb taotleja maksevõimes. Kuigi keskmiselt rahuldatakse Luminori näitel rohkem kui pooled laenutaotlused, siis ebapiisava maksevõime tõttu jääb rahuldamata pea iga viies taotlus.

«Eestlased soovivad osta üpris suurt ja kallist kinnisvara ning on igati mõistetav, et soovitakse koheselt kolida just unistuste kodusse. Kuna aga kinnisvarahinnad on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, siis ei ole inimesed veel täielikult kohanenud, et enda seniste sissetulekute juures on ruutmeetrite ostujõudlus muutunud.»

Tanel Rebane selgitas, et kümne aasta eest olid näiteks uued Tallinna kesklinna või selle lähistel asuvad korterid kättesaadavad oluliselt suuremale hulgale inimestele kui täna. «Sellele avaldas mõju nii nullintresside ajastu kui ka soodsamad kinnisvara hinnad. Paraku on aga tänane olukord teistsugune ning tuleb rohkem ette olukordi, kus oma maksevõimet hinnatakse üle,» ütles Rebane.

Rusikareegel esimese kodu hinna määramiseks

Rebase soovituse kohaselt võiks rusikareegli järgi eluaseme maksumus jääda samasse suurusjärku taotleja või taotlejate viie aasta sissetulekutega. «See tähendab, et näiteks 50 000 eurot aastas teenivale leibkonnale võiks eluaseme maksumus olla kuni 250 000 eurot. Kui sellist laenu taotleksid elukaaslased koos, siis peaksid nad kokku teenima kahekordset Eesti keskmist palka. Keskmine palk möödunud aasta neljandas kvartalis oli natuke alla 2100 euro,» märkis ta.

Rebane nentis, et hea võimalus, kuidas mõõta, kas laenukoormusega ka päriselt hakkama saadakse on proovida laenule kuluv rahasumma mõned kuud kõrvale panna ning hinnata, kuidas see toimetulekut päriselt mõjutab. Rebase sõnul on selliselt võimalik kõige täpsemini mõista, kas ollakse tegelikult planeeritud suurusjärgus kodulaenu ja sellega kaasnevate kuumaksete jaoks valmis või mitte.

«Isegi kui täna ei leidu veel seda päris unistuste kodu, mille hind oleks samaväärne viie aasta sissetulekuga, tasub siiski esimene samm astuda. Oma kodu on oma kodu – ja sageli tuntakse selle üle rõõmu ka siis, kui see pole veel ideaalne. Esimese kodu laenumakseid võibki mõtestada kui investeeringut tulevikku ja samm-sammult unistuste kodu poole liikumist. Üürikodus elades toetad oma kuumaksetega küll üürileandja unistusi, aga samal ajal tammud ise teatud mõttes paigal,» selgitas ta.