:format(webp)/nginx/o/2025/04/17/16784264t1h73a8.jpg)
Eesti Maaülikooli toidutehnoloogid soovitavad lihavõttelaua planeerimisel mõelda mitte ainult maitsele, vaid ka sellele, mida see toit kehale annab. Klassikalisi pühadetoite kartma ei pea – tihti on just vanades roogades kõige rohkem sisu.
Kevadpühade toidulaud on Eestis ajalooliselt rikkalik: pasha, kohupiimakoogid, kohukesed ja värvitud munad pakuvad nii värviküllast maitseelamust kui ka olulisi toitaineid. Toidutehnoloogide pilgu läbi on need traditsioonilised toidud ühtlasi suurepärased näited teadlikust toiduvalikust ja kohaliku tooraine väärtustamisest.
Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lektor Katrin Laikoja ütles, et lihavõttemuna on kevadpühade sümbol ning samas ka täisväärtusliku valgu allikas, sisaldades kõiki asendamatuid aminohappeid. «Munad sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine ja erinevaid B-rühma vitamiine: tiamiini, riboflaviini, pantoteenhapet, B6 , B12 ja folaati. Need vitamiinid aitavad toetada närvisüsteemi, vereloomet ja aktiveerida ainevahetust,» loetles Laikoja munade häid mõjusid meie tervisele.
Kohupiim (vanemas eesti keeles «paks piim») ja kohupiimatooted (kohukesed, sõir ja kohupiimajuustud, kohupiimapastad ja -kreemid) on Eestis armastatud ja hinnatud toiduained. Valgurikkus ning kõrge kaltsiumisisaldus toetavad meie lihaste ja luude tervist. Laikoja rõhutas ka seda, et kui pasha või kohupiimakook valmib kohalikust kohupiimast, saab lisaks hea maitse nautimisele teha teisegi heateo, toetades kohalikku tootjat ja lühikest tarneahelat, et toit võimalikult värskelt meieni jõuaks.
Katrin Laikoja soovitas lihavõttepühade lauale ka probiootilisi baktereid sisaldavaid keefiri, jogurtit ja hapupiima. «Need toetavad seedimist ja aitavad tasakaalustada meie mikrobioomi, eriti kasulik on see pärast rammusamat pidurooga,» sõnas ta.
Teadlik valik pühadelaua kavandamisel algab koostisosade mõistmisest. Selleks tasub kaaluda järgmisi valikuid:
- Kas ostad kohupiima või kohupiimakreemi? Loe pakendi märgistust: esimeses on rohkem valku, teises rohkem lisatud suhkrut.
- Kas pasha tuleb poest või valmistad selle ise? Mõlemal on oma väärtus, aga kodune pasha annab võimaluse ise toorainet valida ja nt suhkru- või piimarasvasisaldust reguleerida.
- Kas eelistad eestimaist? Kohalikud väike- ning suurtootjad pakuvad mitmekesist valikut ja toetad samas Eesti maaelu.
Inspiratsiooniks soovitab Katrin Laikoja pasha retsepti 1923. aastal ilmunud Signe Donneri «Daani kokaraamatust».