Aiaõnnetused ei hüüa tulles: kindlustaja toob näiteid, kuidas tööhoos endale liiga on tehtud

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Esimeste soojade ilmadega tuure koguvate aiaõnnetuste põhjuseks ei ole alati vähesed oskused, vaid pigem liigne enesekindlus ja päevinäinud töövahendid.

«Aiahooaja algusest annab meile märku vigastuste arvu kasv, mis hakkab esimeste päikeseliste päevadega kerkima ning saavutab oma haripunkti suvekuudel. Sel aastal on kevad varajane, mistõttu rohenäpud juba redelid ja tööriistad talvekorterist välja ajanud ning teated esimestest õnnetusjuhtumitest ka meieni jõudnud,» rääkis Seesami  õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden .

Kindlustaja sõnul ei ole murekohaks vähene aiatööde kogemus, vastupidi, tihti on just kogenud aednikud need, kellega äpardused juhtuvad. Staažikatel rohenäppudel on tekkinud liigne enesekindlus enda oskuste ja varustuse suhtes ning töövahendeid kontrollimata hakatakse uljalt aias askeldama. «Ei arvestata, et vana redel ei pruugi ühel kevadel enam hea tervise juures olla ning ka aiatööriistad vajavad enne tegutsemist üle vaatamist. Piisab ühest valest liigutusest või tähelepanematusest, et inimene mitmeks nädalaks haiguslehega tõvevoodisse jõuaks,» jagas Gilden . 

Seesami statistika kohaselt viib üks õnnetusjuhtum inimese keskmiselt paariks kuuks haiguslehele ning keskmine päevaraha hüvitis ilma valuraha katteta ulatub 1500 euroni. Eelmise aasta suurimad päevaraha hüvitised küündisid aga 2500 euroni. Välja maksti ka 11 püsiva puude kahju kogusummas 59 000 eurot. «Hüvitiste suurus sõltub palju inimese valitud kindlustussummadest ja kuigi kokkuvõtvalt tunduvad väljamaksed korralikud, kajastuvad neis pigem väiksemapoolsed hüvitiste valikud,» selgitas kindlustaja.

Kui oksad ja redelid viivad haiglavoodisse

Mainitud redel on aednikega juhtuvate õnnetuste põhisüüdlane. Puuoksi lõigates või kasvuhoonet kohendades tasakaalu kaotamine ja redelilt kukkumine võib paremal juhul tähendada paarinädalast ravi. «Sagedasemad n-ö kergemad kahjud on randme- ja pöialuu ning ribide murrud. Raskematel juhtudel võib redelilt kukkumine põhjustada peapõrutust, koljutraumat või lülisambavigastust. Sageli tähendab selline õnnetus töövõimetust kuni kolmeks kuuks, mis omakorda toob kaasa märkimisväärse sissetuleku vähenemise,» selgitas Seesami esindaja, kelle sõnutsi küündisid möödunud hooaja suurimad valuraha hüvitised redelilt kukkumise tõttu pea 1800 euroni juhtumi kohta.

Aednikega juhtuvate õnnetuste süüdlaste edetabelis hoiavad teist kohta aiatööriistad, saed ja kirved, mille kasutamine lõppeb päris tihti erinevate lõikehaavadega. Möödunud aastast on teada õnnetu saagimisjuhtum, mille tagajärjel sai kindlustatu ligi 5000 euro suuruse püsiva puude hüvitise.

Kolmanda koha aiaõnnetuste edetabelis on haaranud aga libastumised märjal murul ja konarlikel pindadel.

«Meie statistika järgi on kõige rohkem õnnetusjuhtumikindlustuse väljamakseid olnud aga okste lõikuse tõttu saadud vigastuste tõttu. Üks inimene sai puuoksi saagides järsult liigutades õlavarre kakspealihase kõõluse rebendi, teine aga puuoksaga vastu silmamuna – tulemuseks marrastus. Oksi lõigates puu otsast kukkunud kindlustatul oli aga õlavarreluu diafüüsi murd, lisaks väiksemad vigastused sinna juurde. Ühe aedniku jaoks lõppes aga koduaia puudele kaunima välimuse andmine kukkumise käigus saadud sääre hulgimurru ja tüsistusega, mille tagajärjel tekkis tal püsiv puue. Lisaks 10 000 euro suurusele püsiva puude hüvitisele, sai inimene ka valuraha,» jagas Gilden pealtnäha ohutu aiatöö käigus juhtuvaid õnnetusi.

Mida siis teha, et aiatööd kulgeksid õnnetusteta ja oleksid nauditavad?

• Kontrolli redelit iga hooaja alguses, vajadusel vaheta mädanenud lipid välja või soeta uus redel.
• Kanna turvavarustust – pigem kindad ja prillid kui valus õnnetus.
• Hoolda tööriistu ja kontrolli nende seisukorda enne kasutamist.
• Lõika oksi ettevaatlikult ja kasuta tööriistu õiges asendis.
• Libisemiskindlad jalanõud aitavad vältida õnnetusi, plätud mitte.