/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/22/16791339t1h8c58.jpg)
Paljudes Eesti kodudes on üks ruum, mis ei leia eriti kasutust – rõdu. Hiljutine uuring näitas, et suur osa majapidamistest kasutab rõdu peamiselt pesu kuivatamiseks (29%) või asjade hoiustamiseks (18%). Üle poole vastanutest kasutab rõdu siiski ka vaba aja tegevusteks, nagu näiteks lugemine ja kohvi nautimine.
Sisekujundaja Brita Mikvere soovitab rõdu abil kodu laiendada, tekitades lisaruumi lõõgastumiseks, perega aja veetmiseks või hobidega tegelemiseks.
IKEA tellitud uuring näitas, et Eesti inimesed on huvitatud oma rõdu funktsionaalsemaks muutmisest – 38 protsenti vastanutest plaanib oma rõdu täiustada juba sel hooajal. IKEA sisekujundusosakonna juht Brita Mikvere rõhutas, et oma rõdu või terrassi funktsionaalsust ja hubasust on hästi planeerides võimalik märkimisväärselt parandada, ilma vajaduseta teha suuri investeeringuid.
Kuidas luua kodune rõdu?
Rõdu kasutatakse sageli asjade hoiustamiseks, sest see on enamasti väike ruum ja paljud inimesed on arvamusel, et väikest pinda ei saa mugavalt või funktsionaalselt muuks otstarbeks kasutada. Sisekujundaja sõnul peitub aga isegi väikestes rõdudes üllatav potentsiaal.
Mikvere soovitab alustada rõdu kujundamist ja õuemööbli valimist, arvestades ruumi proportsioone. Kuna paljud rõdud on pikad ja kitsad, sobivad sinna kõrged, kitsad riiulid, mis kasutavad seina kõrgust maksimaalselt. Need võimaldavad eksponeerida lillepotte ülemistel riiulitel ja hoiustada esemeid kaanega kastides alumistel tasanditel. Väiksema rõdu jaoks on suurepäraseks lahenduseks kokkupandav laud ja toolid ning minimalistliku disainiga mööbel, et kasutada ruumi pinda maksimaalselt.
«Rõdu jagamine funktsionaalseteks tsoonideks on samuti abiks. Üks osa võib olla mõeldud pesu kuivatamiseks. Kokkuklapitava kuivatusresti saab kasutusvälisel ajal ära panna. Teine osa võib keskenduda mugavale istumisalale – sinna saab õhtuseks ajaks luua hubasust näiteks LED-valgusketiga,» tõi Mikvere näiteid.
Ta soovitab valida rõdule mööbliesemed, mis on mõeldud õueruumide jaoks, kuna sellisel mööblil on õues pikem eluiga. «Klaasitud rõdule sobib aga ka sisemööbel. Oluline on vältida ruumi ülekoormamist, kuna liigne segadus ja palju asju võib vähendada nii ruumi kasutamise mugavust kui ka seal viibimise naudingut,» ütles Brita Mikvere.
Kuna rõdu on kodu laiendus, tasub ka seal läbi mõelda tekstiilide valik, mille abil muutub ruum hubasemaks. Avatud rõdule sobivad õuetekstiilid – vaibad, erksad padjakatted või pastelsed pleedid – need suurendavad mugavust, aga loovad ka kutsuva ja koduse atmosfääri.
Kasvav trend – rõduaiad
Sõltuvalt ruumi suurusest, eelistustest ja loovusest võib rõdu muuta suviseks hommikusöögialaks, joogaruumiks või isegi väikeseks elutoaks, mida soojadel õhtutel nautida.
Mikvere sõnul on aga ka üks kasvav trend, mis kogub populaarsust: rõduaiad. Tema sõnul muudab üha rohkem inimesi oma rõdusid väikesteks rohelisteks oaasideks. See trend on nähtav nii Eestis kui ka teistes Balti riikides.
«Uuring näitab, et 27 protsenti Eesti elanikest kasvatab oma rõdul taimi. 55 protsenti vastajatest tõi välja, et rõdu uuendamisel on neil plaanis sinna ka taimi ja lilli tuua. Roheala suurendab privaatsust, soodustab loodusega ühenduse tunnet ja aitab parandada keskkonda. Rõdupottides ei kasvatata enam ainult lilli, vaid ka erinevaid köögivilju ja maitsetaimi. Eeldatavasti kasvab see trend tulevikus veelgi ja rõdudest saavad väikesed botaanikaaiad,» ütles sisekujundaja.
Ta võttis kokku, et rõdude muutumine rohelisemaks loob võimaluse katsetada riiulite, erinevate taimepottide ja muude lahendustega. Ka taimede hooldamiseks kasutatavad tööriistad võivad olla esteetiliselt ilusad, seega tasub ka nende valik rõdu kujundamisel läbi mõelda.