/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/24/16795632t1h9109.jpg)
Tänavu esimeses kvartalis tehti Eestis eramutega mullu sama ajaga võrreldes 18 protsenti rohkem tehinguid tervelt 32 protsenti suurema summa eest, analüüsib Eesti kinnisvarabüroo Uus Maa maa-ameti statistikat.
Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on elumajaga tehtava kinnisvaratehingu keskmine hind tõusnud aastaga 11,8 protsenti, 210 000 euroni, mis on iseseisvusaja kõrgeim tase. «Kui korterite hind on püsinud kaks aastat samal tasemel, mis kõrge inflatsiooni tingimustes tähendab tegelikult reaalhinna langust, siis eramud on hinda kasvatanud – mullu tõusis eramu väärtus keskmiselt 13,6 protsenti. Viimase viie aastaga on keskmine eramaja hind kasvanud ligi 40 protsenti,» rääkis Habal.
«Eramuid ostavad praegu jõukamad ja nõudlikumad inimesed, kes soetavad kallimat kinnisvara – müüdavate majade seisukord, kvaliteet ja hind on senisest kõrgemad. Suurem osa kinnisvaratehinguid tehakse Tallinnas ja Harjumaal, kus odavamad krundid ja majad on ära ostetud, mis lööb samuti keskmise hinna üles,» kommenteeris Habal.
Uus Maa juhatuse liikme sõnul on majatehingute arv koroonaaegse buumi tipuga võrreldes kolmandiku võrra madalam. «Tehingumahtudelt on turg võrreldav 2016.-2017. aastaga, mis on täiesti tavapärane tase ning mullistumist pole karta. Hinnad on samas kallimad – vahepeal käis üle nii tarnekriis kui inflatsioon ning ehitushind jäigi kõrgemaks,» rääkis Habal.
«Hoolimata kiirest hinnatõusust on turg endiselt ostja poole kaldu. Pakkumist on piisavalt ning ostjad ei kiirusta otsuse tegemisega. Kuigi erandeid on, siis tuleb tõdeda, et juhul, kui müüja soovib kiiret müüki, tuleb hinna puhul arvestada läbirääkimisruumiga. Objekti hinnastamine on võtmetähtsusega – kui realistlikult hinnastatud korteri keskmine müügiaeg on 3–4 kuud, siis majal 8–12 kuud,» ütles Habal.
«Erinevalt koroonaajast emotsionaalseid otsuseid ei tehta, pigem on valikud väga teadlikud. Maja ostavad inimesed, kes hindavad suuremat autonoomsust või kel on majas elamise kogemus ja kindel soov. Maja otsitakse pigem 30–60 minuti kaugusele linnast või tõmbekeskusest, kus on olemas tiheasustus ja ei pea lapsi kõikjale autoga edasi-tagasi transportima,» rääkis Habal.
«Sarnaselt majadega pole ka eramumaa hinnad viimaste aastatega langenud, vaid Tallinna lähivaldades on tühjad ehituskrundid muutunud järjest defitsiitsemaks,» lisas Habal.
Majadega tehti 2025. aasta esimeses kvartalis üle Eesti 472 tehingut, mis on 18 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Keskmine maja maksis 210 000 eurot, mis on 11,8 protsenti eelmisest aastast enam. Esimeses kvartalis kasvas majatehingute käive aastataguse ajaga võrreldes 31,9 protsenti, ulatudes 99,3 miljoni euroni.