/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/29/16807200t1hb680.jpg)
Akuseadmete osakaal meie igapäevaelus kasvab kiiresti ning on oluline, et arenguga käsikäes kasvaks ka inimeste teadlikkus akuseadmeid ohutult kasutada. Päästeameti sõnul on selliste tulekahjude kustutamine keerulisem.
BTA Kindlustuse vastutuskindlustuse tootejuht Gerli Mae-Vello selgitab, et elektritõukerattad, tööriistad, akupangad ja isegi kodused päikesepaneelide salvestussüsteemid on saanud tavapäraseks osaks paljudes majapidamistes.
«Akud on tehnoloogiliselt keerukad ja nende kasutamine eeldab, et kasutaja teab, kuidas neid õigesti laadida, hoiustada ja hooldada. Ilma vajalike teadmisteta võivad kasutusvead viia ohtlike olukordadeni, kuid suuremat osa neist saab ennetada lihtsate käitumisjuhiste järgimisega,» rõhutab Mae-Vello ennetuse olulisust.
Päästeameti andmetel registreeriti viimasel kolmel aastal Eestis 93 akudest põhjustatud hoonetulekahju ja 18 tulekahjuohtu. 2025. aasta esimese kahe kuuga on lisandunud veel 6 tulekahju ja 1 tuleoht. Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Tuuli Taaveti sõnul registreeritakse aastas keskmiselt 30–40 juhtumit.
«Tegelik arv võib olla suurem, sest väiksemad põlengud või olukorrad lahendavad inimesed iseseisvalt ja need ei jõua ametlikku statistikasse,» selgitab Taavet ja rõhutab, et on tegu murekohaga, millele tasub igal koduomanikul tähelepanu pöörata.
Tulekahjude põhjusteks on päästeameti eksperdi sõnul olnud mitmesugused akuga seadmed. «Näiteks elektritõukerataste, elektrijalgrataste ja tasakaaluliikurite akud on põhjustanud märkimisväärse hulga intsidente. Ka kodutehnika, näiteks sülearvutid, telefonid, mänguasjad ja tolmuimejad, samuti akudega tööriistad: akutrellid ja saed, on olnud tulekahjude algallikaks,» loetleb Taavet ja lisab, et suuremad tulekahjud on seotud sõidukite, akupankade ning päikesepaneelide salvestusakudega.
Eksperdi sõnul tekitavad päästetöödel suurimat väljakutset liitiumioonakud, kuna nende puhul võib rikkis aku põhjustada keemilise ahelreaktsiooni, mida on väga keeruline peatada. Standardne tegutsemine eeldab tihti aku täielikku vee alla kastmist. Probleemid süvenevad, kui akud on paigaldatud statsionaarselt, näiteks laadimisjaamadesse, kus nende eemaldamine võib olla keeruline ja põlemise käigus eralduvad plahvatusohtlikud gaasid teevad päästetööd veelgi ohtlikumaks.
Õnnetus ei hüüa tulles
Suurimad ohud akude kasutamisel tulenevad kindlustuse ja päästeameti ekspertide sõnul sageli sellest, et inimesed ostavad tundmatu päritoluga, ilma CE-märgistuseta seadmeid, mille ohutus pole tagatud. Teiseks probleemiks on vigased, niiskust saanud või muul moel kahjustatud akud, mille kasutamine võib viia süttimiseni.
«Paraku on ka juhtumeid, kus seadmeid modifitseeritakse iseseisvalt, teadmata, et see suurendab oluliselt tuleohtu. Samuti on riskantne laadida akusid vales keskkonnas – näiteks liialt kuumas, niiskes, halvasti ventileeritud ruumis või päikese käes. Tuleoht suureneb, kui kasutatakse mittesobivaid laadijaid, laetakse seadmeid üle või jäetakse need järelevalveta tööle,» rõhutab BTA Kindlustuse tootejuht ja lisab, et sama kehtib ka mobiiltelefonide ja tahvelarvutitega, mida ei tohi laadida umbses kohas, näiteks voodis või diivanil.
Selleks, et tagada akude ohutu kasutamine kodus, tuleb seadmeid ja nende akusid regulaarselt kontrollida. «Kui aku on saanud põrutada, deformeerunud, lekib või toimib ebatavaliselt, ei tohi seda enam kasutada. Aku laadimise ajal peaks inimene kodus viibima ning laadimine peaks toimuma ruumis, kus on suitsuandur,» selgitab Taavet viise, kuidas akudega seotud õnnetusi ennetada.
Päästeameti eksperdi sõnul on oluline jälgida, et seadmeid ei laetaks ega hoitaks voodis, diivanil või mujal, kus ümbruses on kergestisüttivaid materjale. «Samuti tuleks vältida akude laadimist evakuatsiooniteedel, kus aku süttimine võib takistada inimeste ohutut lahkumist hoonest,» rõhutab ekspert ning toob välja, et lisaks ülekuumenemisele võib akude puhul probleemiks olla ka liiga madal temperatuur – külmast toodud akut ei tohiks kohe laadima panna, vaid lasta sellel esmalt soojeneda toatemperatuurini.
Eksperdid rõhutavad, et oluline on järgida tootja juhiseid ja kasutada ainult sobivaid laadimisseadmeid. Kui laadimine on lõppenud, tuleb laadija eemaldada seinakontaktist, sest ka tühjalt vooluvõrku ühendatud laadija võib rikke korral süttida.
«Tuleb meeles pidada, et akud võivad süttida ka siis, kui neid parasjagu ei kasutata ega laeta. Seetõttu tuleks neid hoiustada kuivas, jahedas ja hästi ventileeritud ruumis, mittesüttival pinnal, eemal soojusallikatest. Soovi korral võib kasutada spetsiaalseid tulekindlaid hoiustamiskaste või -kotte, mis vähendavad süttimisohu levikut,» jagab Taavet nõuandeid.
«Iga aku vananeb ja selle kasutusiga on piiratud. Kui aku on pundunud, lekib, haiseb või näeb visuaalselt kahjustatud välja, tuleks see viia lähimasse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Elektroonikajäätmeid võetakse seal eraisikutelt vastu tasuta,» sõnab päästeameti ekspert ja rõhutab, et kasutuskõlbmatud või kasutusest välja jäänud akud tuleks samuti võimalikult kiiresti käitlusse suunata – neid võib tagastada müügikohta või viia jäätmejaama.
BTA vastutuskindlustuse tootejuht paneb südamele, et akude ja nendega seotud seadmete turvaline käsitsemine nõuab tähelepanu, teadlikkust ja vastutustunnet.