/nginx/o/2025/05/02/16816233t1hfb4a.jpg)
/nginx/o/2025/05/02/16816460t1hf3a2.jpg)
Küttesüsteemi esmatäitmine ohutu veega on kriitilise tähtsusega, mis mõjutab süsteemi pikaajalist töökindlust ja energiakulukust. Schöttli Keskkonnatehnika AS paneb südamele: kui kasutada sobiva kvaliteediga vett, aitab see vältida tulevikus kulukaid korrosioonikahjustusi ja tööseisakuid. Vale veega täidetud küttesüsteem tähendab kütteseadme garantii katkemist.
Küttesüsteemi probleemitekitajad
Võib öelda, et küttesüsteemis esinevad tavaliselt kolm probleemitekitajat: happed, soolad ja hapnik.
Happed soodustavad metallide korrosiooni, sest tõkestavad keemiliste reaktsioonide suhtes passiivse kihi moodustumist metalli pinnale. Näiteks kui vee pH-väärtus on väiksem kui 9, käitub raud veega kokku puutudes aktiivselt: rauaioonid hakkavad eralduma ja ühinevad veega. Kui mängu tuleb ka hapnik, tekib esmalt roostene vesi, ja kui protsessi lisanduvad magnetiidiosakesed, tekib nii-öelda must muda.
Seevastu kui vee pH-väärtus on suurem kui 9, moodustub raua pinnale passiivne kiht, mis takistab rauaosakestel veega ühinemast. Selle tagajärjel korrosiooniprotsess praktiliselt seiskub ning küttesüsteemis kasutatud metallid ja metallisulamid muutuvad passiivseks. Just niisugune on üldjuhul parim keskkond ja eesmärk, mida saavutada.
Olukorra teeb keeruliseks aga tõsiasi, et erinevatel metallidel tekib passiivne olek erinevate pH-väärtuste juures. Küttesüsteemides enim kasutatavad metallid, välja arvatud raud, saavutavad passiivse oleku alati pH-väärtuse 8,2 korral.
Lisamärkusena olgu öeldud, et küttesüsteemides, kus hapniku kaasmõjul leiab aset ulatuslik korrosioon, hakkab küttesüsteemi vee pH-väärtus alati langema, sest korrosiooni peamised saadused reageerivad happeliselt. Korrosioonist veelgi tugevama pHväärtuse languse võivad aga esile kutsuda antifriiside laguproduktid. Väike kogus antifriisi satub küttesüsteemi ringlusse tahtmatult uhtmispumpade ja voolikute kaudu. Tekkinud hapete tulemusel võib küttesüsteemi vee pH-väärtus olla koguni 5.
Nagu mainitud, küttesüsteemide tootmisel kasutatavate metallide hulgas on alumiiniumil eriline roll. Alumiiniumit ohustab samuti korrosioon, kuid seda hoopis skaala teisest otsast – selle passiivne pinnakiht hakkab ammenduma juba õrnalt leeliselises keskkonnas, kus pH-väärtus jääb 8,5 ja 9 vahele. Korrosiooni tagajärjel tekib vesinik, mida on võimalik põlema süüdata, kui see radiaatori õhutusventiilist väljub. Küttesüsteemi kuum vesi, mille pHväärtus on 10, tekitab korrosiooni, mis tungib edasi umbes 5 mm aastas. Pooleteise kuni kahe aasta möödudes võite kindel olla, et katla seinad hakkavad lekkima.
Mis rolli mängib hapnik?
Soolad suurendavad vee elektrijuhtivust ja kiirendavad seeläbi hapniku koosmõjul (galvaanilist) korrosiooni. Reaktsioonist endast palju olulisem on siiski see, mis liiki soolad reaktsioonis osalevad. Kloriidiosakesed näiteks soodustavad punktkorrosiooni ja seda isegi passiivse pinnakihiga materjalides, nagu roostevabad terased ja alumiinium. Küttevesi, milles soolaühendid puuduvad, hoiab muu hulgas ära ka teistsugused korrosiooniliigid (nt korrosioonpragunemise, mida võib esineda messingu puhul).
Hapnik on sageli peamine mõjutegur, mille toimel hakkab korrosioon tekkima katlasüsteemides, mis ei ole tehniliste meetmetega piisavalt suletud ja mille küttevee pH-väärtus ei ole metallide jaoks õigel tasemel. Küttesüsteemi täitmisel värske kraaniveega laguneb vees olev hapnik raudmaterjalidega kokku puutudes enamasti mõne päevaga, sest tekib korrosioonireaktsioon.
Selle reaktsiooni käigus tekib hea kvaliteediga joogivee korral küttesüsteemis iga kuupmeetri küttevee kohta umbes 36 grammi magnetiidimuda. Täiendava hapniku lisandumisel võib mudakogus veelgi suureneda. Seevastu vähese soolasisaldusega küttevesi, mille pH-väärtus jääb leeliselisse vahemikku, aitab muda tekkimist oluliselt vähendada. Pealegi ei saa keemiliselt tühjas vees ka mikroorganismid vohama hakata.
Niisiis oleks katla väljavahetamisel hea lahendus, kui küttesüsteemis juba ringelnud vee (mille seest on hapnik haihtunud) saaks alles jätta ja see mõne lihtsa lahendusega sooladest ja magnetiidist ära puhastada ning selle pH-väärtus sobivaks reguleerida.
Juba enam kui 25 aastat on Eestis kasutatud Saksamaalt pärit kavalat ja tunnustatud inline-tootelahendust, mis suudab küttevee kvaliteeti muuta (soolasid eemaldada, pH-d reguleerida ja ka olemasolevat lahustunud hapnikku eraldada) otse kütmise käigus. Sellisel juhul ei saa küttesüsteem enam lisahapnikku, kütmist ei ole tarvis katkestada ning küttesüsteemi torustikku ei ole tarvis pikalt õhutada.
Küttesüsteemi vee inline-ümbertöötlemiseks ühendatakse veetöötlusseade ajutiselt tagasivoolu kaudu küttesüsteemiga. Küttesüsteemi vesi voolab esmalt läbi peenepoorilise põhjafiltri, mis eemaldab veest hõljuvad aineosakesed ja magnetiidi, ning seejärel läbi spetsiaalse segatäidise, mis filtreerib veest välja lahustunud soolaosakesed, karedust suurendavad aineosakesed ja anorgaanilised korrosiooni soodustavad osakesed.
Protsessi juhivad korraga mitu elektrijuhtivuse andurit ja läbivooluandurit, veetöötlusseadme pump ja magnetklapp, mis sulgeb veetöötlusseadme läbivoolu automaatselt, kui vesi on saavutanud eesmärgiks seatud elektrijuhtivuse või kui seadme toimeaine mõju on ammendunud.
Süsteem töötab muude tegevuste kõrvalt ja müravabalt ning säästab palju aega. Vee muutmine küttesüsteemile sobivaks aitab säästa nii elektriarvelt kui ka hoolduskuludelt.
Küttesüsteemi täitmine ohutu veega
Uue küttesüsteemi korral on võimalik süsteem täita spetsiaalsete Permasofti täitepadrunite abil kohe ohutu veega. Kui küttesüsteem on juba kasutusel olnud, siis on kaks võimalust: vana vesi süsteemist täielikult välja lasta, süsteem läbi uhtuda ja uue veega täita – või töödelda olemasolevat vett ilma süsteemi seiskamata Inline veetöötlusseadme abil.
Miks tuleks küttesüsteem täita spetsiaalselt töödeldud täiteveega?
Tavaline kraanivesi sisaldab sageli liigselt sooli ja lahustunud hapnikku, mis võivad koos madala ja ebasobiva pH-ga käivitada korrosiooniprotsesse süsteemi metallosades – eriti haavatavad on tänapäevastes küttesüsteemides sageli kasutatavad alumiiniumkomponendid. Korrosiooni tagajärjeks võivad olla lekked, muda kogunemine ja küttekehade efektiivsuse langus.
INLINE-VEETÖÖTLUSE EELISED
- Küttesüsteemi vee töötlemine ilma kütmist katkestamata.
- Küttesüsteemi täitmine tavalise kraaniveega.
- Soolade eemaldamine, pH-väärtuse reguleerimine ja lahustunud hapniku eraldamine.
- Küttevee samaaegne puhastamine peenfiltriga.
- Aja kokkuhoid, sest süsteem vajab ainult veidi õhutamist.
- Töökulude kokkuhoid, sest süsteem töötab suures osas automaatselt.
Vee- ja kanalisatsioonilahenduse
Keemiavaba täisautomaatne rauafilter Filox Air
Eestis on raud üks levinumaid maakoore elemente, seetõttu valmistab rauarikas vesi paljudes piirkondades probleeme. Schöttli Keskkonnatehnika soovitab siinkohal oma enimmüüdud kemikaalivaba rauafiltrit Filox Air, mis õhuhapniku abil eemaldab veest nii raua, mangaani kui ka mädamunalõhna tekitava vesiniksulfiidi.
Permasteri mehaaniline söelfilter
Selleks, et kaitsta järgnevaid veeseadmeid ja parendada joogivee kvaliteeti, soovitab Schöttli Keskkonnatehnika trassi sisendile paigaldada Permasteri läbipestava elemendiga mehaanilise sõelfiltri, mis on mõeldud joogi- ja tarbeveest sademe ja heljumi eemaldamiseks. Permasteri filtri poolt filtreeritud vesi on kogu aeg tagatud, ka läbipesu ajal ning ei nõua pidevat filterelemendi vahetust. Saadaval on nii manuaalse kui ka automaatse läbipesu süsteemiga lahendus.
Sobiva veetöötlusseadme valimise eelduseks on veeanalüüs, mille põhjal saavad Schöttli Keskkonnatehnika spetsialistid välja töötada sobiva lahenduse. Veeproove saab tuua Schöttli kontorisse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn.
Teine murekoht on vee suur karedus, mida põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Kare vesi ei ole tervisele ohtlik, ent katlakivi teke põhjustab probleeme koduseadmetes. Schöttli Keskkonnatehnika tootevalikust leiab veepehmendi alternatiivina innovaatilise lahenduse Permasolvent Primus, mille töö põhineb nanokristalliseerumisel. Lubjaga kaetud negatiivselt laetud osakesed lõhutakse väga väikesteks nanokristallideks tänu perioodilise polariseerumise vastupidiseks muutmisele. Joogivee naturaalsed omadused, kvaliteet ja kaltsiumisisaldus säilivad, aga endist lubjakivi settimist torudele ja küttekehadele enam ei toimu. Seadme ühe aktiivosaga saab töödelda lausa 540 kuupmeetrit vett.
Kompaktpuhasti Schöttli WCK
Piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon, tagab reovee keskkonnasõbraliku puhastamise biopuhasti. Kompaktpuhasti Schöttli WCK on mehaanilis-bioloogiline kompaktreoveepuhasti, mida kasutatakse reovee aeroobseks puhastamiseks, et eemaldada reoveest orgaaniline reostus. Reoveepuhasti on jagatud vaheseinte abil kolmeks osaks – eelsetiti, aeratsioonikamber ja järelsetiti. Heitvee võib juhtida ilma täiendava puhastuseta loodusesse (kraav, oja).
Schöttli meeskond teeb kõik algusest lõpuni ära: «projekteerime, paigaldame ja pakume seadmetele järelhooldust».