/nginx/o/2025/05/02/16816232t1hfaa3.jpg)
/nginx/o/2025/05/02/16816633t1hbf4e.png)
On kummastav, et ilusate plaatide, kraanikausi ja segistite eest ollakse nõus maksma suuri summasid, aga vee- ja aurutõkke pealt hoitakse tihti kokku. Võtame luubi alla vannitoa ehitamise ja remontimise põhitõed.
OÜ Mira Ehitusmaterjalid müügijuhi Madis Kipperi sõnul on vannituba üks kallimaid ruume ning kui hakata ehitusmaterjalide pealt kompromisse tegema, on see mõneti iseenda tagant näppamine. «Kaunid plaadid ja segistid pakuvad kahtlemata silmailu, aga kui need tuleb mõne aasta pärast seinast eemaldada, sest vannituba on hallitust täis, siis on nendest vähe tolku.»
Miks on vee- ja aurutõke vannitoa tähtsaim element ja mis juhtub, kui see pole kvaliteetselt paigaldatud või puudub sootuks?
Kuldreeglid
Kõige suurem niiskuskoormus siseruumides tekib vannitoa ehk laiemas mõistes märja ruumi kasutamisel. Kui siseõhust pääseb tarindisse liiga palju niiskust, võib see hakata välispinna läheduses kondenseeruma ning tekivad soodsad olud hallituse tekkeks ja mikroobide kasvuks. Esiteks on see ohtlik elanike tervisele, teiseks kahjustab konstruktsioone ning võib kaasa tuua metallosade roostetamise ja soojustusvõime languse. Kahju võib olla mitmes mõttes suur, lisaks teeb olukorra keeruliseks see, et niiskus on seina sees ja üldjuhul silmaga midagi näha pole.
Vee- ja aurutõkke valimisel tuleb lähtuda sellest, kas ruum võib minna miinuskraadidesse (näiteks suvilad, mida talvel ei köeta). Enamik märgadesse ruumidesse mõeldud pealevõõbatavaid hüdroisolatsioone külmumist ei kannata ning sel juhul tuleb kasutada tsemendipõhist või kahekomponentset veetõket: näiteks Mira 4650 Aqua Stop Flexible või Mira 4630 Aqua Flex 2K Membran.
/nginx/o/2025/05/02/16816635t1haaff.png)
Küll aga peab arvestama, et need materjalid on küll veetihedad, kuid lasevad aurul läbi minna. Iseenesest see polekski probleem, kui seina konstruktsioon on veekindel, millest niiskus saab n-ö välja kuivada. Kuna aga meie kliimas on välisõhk pidevalt külm ja niiske, siis niiskuse väljakuivamist enamasti ei teki ja liigne niiskus koguneb seina sisse. Just seetõttu vajab enamik Eestis kasutatavaid seinakonstruktsioone lisaks aurutõket. Hea lahendus on ülimalt aurutihe ja tugev veetõkkematt 4500 Vapourmat, mis liimitakse seinale ja põrandale nagu tapeet. Ruumides, kus külmumisohtu pole, saab kasutada dispersioonpastasid.
Vee- ja aurutõkke valimisel tuleb veenduda, et vahendil oleks ETAG 022 veetõkke sertifikaat, mis kinnitab veetihedust ja praosildamisvõimet. Ühtlasi tuleb jälgida aurutõkke omadusi (Sd-väärtust). Samuti võiksid märjad ruumid ideaalis asuda mitte vastu välisseina, vaid nendest eemal, sest kütteperioodil on välisseina sisepinnatemperatuur mõnevõrra madalam kui siseseinal.
Vana vannitoa remontimine
Vanas vannitoas on kaks võimalust: plaadid, veetõke ja alusplaadid eemaldada ning alustada sisuliselt uue vannitoa ehitamist, või uuendamine, aga see tuleb kõne alla ainult siis, kui vee- ja aurutõke on endiselt töökorras.
Küll aga on selle seisukorra hindamine keeruline. Kui puudub dokumentatsioon ja vannituba on enam kui kümme aastat tagasi remonditud, siis tasub olla kriitiline. Lisaks on tänapäeval nõudedki muutunud. Kui veel mõnda aega tagasi kavandati hooneid nii, et vannitoas eristati märgi ja niiskeid tsoone, siis praegu käsitletakse tervet vannituba märja tsoonina ning kogu pind tuleb katkematult hüdroisoleerida.
Plaatimiseks tuleb valida segu, millel on tähis C2 (nakkeklass) ning elastsusklass S1 (Mira 3110 Unifix) või S2 (Mira 3130 superfix). Kui kasutatakse suuremaid kui 60 x 60 cm plaate või kui põrandas on elekterküte, on soovitatav kasutada segu klassiga S2 – see leevendab mahu kahanemisest/paisumisest tulenevaid pingeid ning tõenäosus, et plaadid lahti tulevad või pragunevad, väheneb märgatavalt.
/nginx/o/2025/05/02/16816669t1h53bf.png)
Märga ruumi plaatides peab segu katma kogu plaadi aluspinna. Esiteks, mida suurem on kontaktpind, seda suurem on tõenäosus, et plaat ei tule lahti, ning teiseks ei kogune plaadi taha tühimikesse vesi. Samuti tuleb meeles pidada, et peale pandud plaatides tõuseb tasand umbes sentimeetri jagu ja peab jälgima, kuidas see olemasoleva trapiga ühildub.
Plaate valides on tarvis uurida, milline on nende karedusaste. Tihtilugu valitakse ülearu karedad plaadid, mida on raske puhastada, või hoopis liiga siledad, mis muutuvad märjaks saades väga libedaks.
Uue vannitoa ehitamine
Kui uues vannitoas on kivi- või plokksein, tuleb sein enne veetõkke paigaldamist tasandada. Kõige parem on märjas ruumis kasutada tsemendipõhiseid tasandussegusid, näiteks 5300 Netfix-fiberplaster või 6810 Cemplaster, sest tsement ei karda niiskust.
Pärast kruntimist paigaldatakse veetõkkemembraan, näiteks veetõkkematt või kaks kihti dispersioonpastat.
Kui tegemist on palk- või karkass-seinaga, tuleb sein katta vett ja niiskust mitte kartva ehitusplaadiga. Kipsplaat selleks kindlasti ei sobi, kuid hea lahendus on suletud pooridega vahust ja klaaskiudvõrgust valmistatud Wedi XPS plaat.
/nginx/o/2025/05/02/16816644t1hb2e5.png)
Põranda ehitamisel tuleb teha vee äravoolu kalle. Kõige parem tasandussegu on näiteks Mira X-plan, millega saab valada nii kaldega kui kaldeta põrandaid ning mis sobivad nii elekterkütte kui ka põrandaküttetorustikuga. Põranda ja seina vahele peaks jääma n-ö deformatsioonipuhver, sest soojenedes põrand paisub.
Ehitusplaatide ja põranda peale paigaldatakse vee- ja aurutõkkekiht ning tuleb silmas pidada, et kogu kiht on ilma katkestusteta. Nurkadesse tuleb panna tugevduslint ja läbiviikude juures kasutada spetsiaalseid mansette, mis tagavad, et veetõkkemembraan ei katke ning vesi ja aur ei pääse aluskonstruktsiooni. Vee- ja aurutõkkekihiks soojas hoones sobib hästi Mira 4400 Multicoat. See on väga hea nakke ja prao sildamisvõimega elastne dispersioon, mida saab peale kanda rulli või pintsliga. Sõltumata tootjast on seda tüüpi veetõkkeid vaja paigaldada kahes kihis ning nurkades kasutada tugevduslinte.
/nginx/o/2025/05/02/16816671t1h2423.png)
Kõige pealmine kiht on keraamilised plaadid, aga plaatkate tervikuna ei ole veetihe. Keraamilised plaadid ise on küll veetihedad, kuid vuugid võimaldavad ikkagi vee tungimist plaatide alla. Teatud looduskividel saab vesi liikuda läbi kivi kapillaaride.
Lõpetuseks tõdeb Kipper, et paraku tuleb märgruumides niiskuskahjustusi ette isegi siis, kui on kasutatud kvaliteetseid vahendeid ning suures pildis on vee- ja aurutõke korrektselt tehtud, aga mõned detailid on jäetud tähelepanuta. «Saatan peitub detailides ning vannitoa puhul peab see ütlus eriti paika.»
Vaata lisaks: www.mira.ee