JAHMATAV ⟩ Sadade kortermajade rõdud on alla kukkumise äärel

Üle Eesti on täna sadade kortermajade rõdud alla kukkumise äärel. Kes võtab vastutuse ja mida saab iga korteriomanik ise ette võtta, et vältida pea tuhande kiloste rõdupaneelide kaela kukkumist, selgitavad tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ning ERGO kindlustus.

Kümmekond aastat tagasi uuris tehnilise järelevalve amet 1960.–1990. aastatel ehitatud korterelamute rõdude ja rõdupiirete ohutust. Üle Eesti kaardistati tol hetkel ligikaudu 840 elamut, millest 87 protsendil tuvastati väiksemaid ja suuremaid puuduseid rõdude kinnituselementides. 61 protsendil ilmnes ühe või enama suure puudusega kinnitusi, mis võivad kaasa tuua varingu.

ERGO kindlustuse praktikas seni ühtegi rõdupaneelide alla kukkumisega seotud juhtumit õnneks veel ei ole olnud, kuid rõdude järjest kehvem seisukord on kindlustaja murelikuks teinud.

«Nõukogude ajal ehitatud hooned on täna umbes 50-aastased – kui varem ei ole rõdude seisukorrale ja hooldusele tähelepanu pööratud või kui hoone projekteeritud eluiga hakkab lõpule jõudma, tuleks rõdupiirded ja kinnitused kindlasti üle vaadata,» sõnas ERGO ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko.

Rõdude kehv seisukord on tingitud nii ebapiisavast hooldusest ja remondist kui ka kehvast ehituskvaliteedist ja puudulikust ehitusaegsest järelevalvest, mis on tekitanud hoonetele suuri renoveerimisvõlgu. Olukord halveneb seetõttu iga aastaga. Mullu saabus TTJA-le ohtlike rõdude kohta 8 pöördumist. Kokku on 2025. aasta esimese kvartali seisuga rõdude ohutusega seonduvalt menetluses 12 korterelamut.

TTJA ehitiste ohutuse eksperdi Urmo Karu sõnul on tähelepanu vajavaid ja probleemseid korterelamute rõdusid aga märkimisväärselt rohkem kui hetkel TTJA-le teada ja menetlustes.

Peamisteks probleemideks on Karu sõnul kinnituselementide korrosioonikaitse puudumine, selle lagunemine või eemaldumine, puudulikud keevised, projektist erinev ehk valede materjalide kasutamine ja läbi roostetanud kinnituselemendid. Samuti on TTJA menetluste käigus tuvastanud olukordi, kus rõdupiirded ei ole juba algselt nõuetekohaselt ehitatud.

Suurim probleem on Karu sõnul hooldamata jäetud metallist kinnitused, millega rõdude piirdepaneelid seina ja põranda külge kinnituvad ning mille kandevõime ajaga väheneb. «Betoonist esipaneelid kaaluvad ligi 400–1000 kg, mis on ohtlikud isegi esimeselt korruselt kukkudes, rääkimata kõrgetest korruselamutest,» lisas Karu.

Pahatihti ei pruugi ka ainult visuaalne vaatlus olla piisav, kuna probleem võib peituda konstruktsiooni sees. «Kui hoone ühel rõdul esineb probleeme, tuleb üle vaadata kõik hoonel olevad rõdud ja kohe kui tekib kahtlus rõdude seisukorras, peaks korteriühistu tellima erakorralise ehitise auditi rõdupiirete seisukorra hindamiseks,» lisas Makienko.

ERGO ärikliendi kahjude osakonna juht paneb südamele, et ohutusnõuete ignoreerimisel ja hooldustööde edasi lükkamisel ei ole ka kindlustusest enam abi loota. «Kui on näha, et rõdupaneelide kinnitused on läbi roostetanud ja on vaid aja küsimus olnud, millal see kokku kukub, siis ei ole tegemist enam ootamatu ega ettenägematu sündmusega,» selgitas ta.

Kes võtab vastutuse?

Korterelamute heakord ja ohutus on korteriomanike ja -ühistu ühine vastutus.

Kohaliku omavalitsuse roll on ohu märkamisel sellest hoone omanikku teavitada ja pakkuda abistavat infot edasisteks tegevusteks ning võimalusel pakkuda toetusi korteriühistutele auditite tellimiseks. «Korterite omanikud on aga oma kodu seisukorraga kõige paremini kursis ja peaks kindlasti kahjustuste ilmnemisel korteriühistut sellest teavitama,» lisas Karu.

Ilmnevate kahjustuste või korteriomanike teavituste järel peab initsiatiivi võtma juba korteriühistu, kelle ülesandeks on viivitamata tarvitusele võtta meetmed ohutuse tagamiseks. «Rõdude seisukorra hindamiseks tuleb tellida audit, mis aitab selle tulemusest lähtuvalt kavandada ja ellu viia vajalikud parandustööd. Audit aitab kaardistada rõdude tegeliku seisukorra ja kahjustuste korral leida nõuetekohased meetmed olukorra parandamiseks,» sõnas Karu.

Makienko sõnul ei ole rõdupiirete kinnituste tugevdamine ja täiendav korrosioonkaitse ka eriti kulukas ega suuremahuline töö, kuid aitab ära hoida väga suured kahjud. «Variant on rõdupiire uute kruvidega seina külge kinnitada või vanad rõdupaneelid kergemate ja kindlamate vastu vahetada,» lisas ta.

«Kui ühistul ei ole kohe piisavalt vahendeid, et rõdupaneele välja vahetada, saab ehitajaga arutada, mis on täna soodsaim võimalus, ja vajadusel leida mõni ajutine lahendus turvalisuse tagamiseks,» sõnas Makienko.

Senikauaks tuleb ohtlike rõdude korral nende alune ala piirata ja keelata inimestel nii rõdule kui ka selle alla jäävale alale minemine. «Ligipääs peab sealjuures olema füüsiliselt tõkestatud – ainuüksi lindi tõmbamine ei vabasta vastutusest,» rõhutas Karu.