/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/06/16823804t1h2c0d.jpg)
Norstati Baltikumiülese uuringu järgi on oma koduga rahul 76 protsenti Eesti inimestest.
See on küll kõrgem näitaja kui Lätis, kus 72 protsenti vastanutest on oma eluasemega rahul, kuid madalam kui Leedus, kus rahulolevate inimeste osakaal ulatub koguni 81 protsendini.
«Eestlaste ja lätlaste jaoks on kodu puhul kõige olulisemad omadused piisav tubade arv ning energiatõhusus. Leedukate jaoks on samuti tähtis tubade arv, kuid teise olulise tegurina tõsteti esile kodu planeeringut, mida mainiti poole sagedamini kui Eestis ja Lätis,» ütles Kikas.
Luminori kodulaenude valdkonnajuht selgitas, et kuna Kaunases ja Vilniuses on kinnisvarahinnad sarnasel tasemel Tallinnaga, kuid netopalk pisut väiksem, on kinnisvara Leedus mõnevõrra kättesaamatum. Seetõttu on levinud praktika osta korter nn musta karbina ning teha ise ka elektri- ja santehnilised tööd. «Kui kõik on tehtud oma maitse järgi ja sellesse on panustatud oma aega, siis võibki lõpptulemus olla rahuldustpakkuvam,» ütles Kikas.
Seevastu Eestis ostetakse uus korter reeglina võtmed kätte kujul, mis tähendab, et sinna saab sisuliselt kohe sisse kolida, ehkki siseviimistlus ei pruugi täielikult peegeldada ostja isiklikke eelistusi.
Tema sõnul on kolmest Balti riigist kõige soodsamad kinnisvara hinnad Lätis – näiteks Riias on kinnisvara ruutmeetrihinnad Tallinnaga võrreldes ligi kaks korda soodsamad, kuid siiski on lätlased naabritega võrreldes oma kodudega vähem rahul.
«Kui võrrelda Baltikumi pealinnu, siis viimase viie aasta jooksul on Riias ehitatud kõige vähem uusarendusi. Samas nüüd on see pöördunud ja lähiaastatel on just sinna planeeritud järjest rohkem uusi hooneid. Inimestele meeldib elada värsketel pindadel ning nii Läti kui ka Eesti elanike jaoks on üks olulisemaid tegureid kodu energiatõhusus, mis on tavaliselt uutes hoonetes parem kui vanades. See loob eeldused, et ka lätlaste rahulolu oma kodudega võib peagi suureneda,» sõnas ta.
Luminori tellitud uuringu viis märtsis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales igast Balti riigist 1000 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.