Kuidas sisustada kodu, kui näpud on põhjas? Ekspertidel on pakkuda lahendusi

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock AI Generator

Esimese kodu soetamine on üks elu suurimaid tehinguid. Seetõttu pole harv olukord, kus kodu soetaja avastab pärast ostutehingut, et kogu vaba raha läks korteri sissemakseks ning seejuures rahalisi vahendeid kodu sisustamiseks napib.

Marie* (27) soetas hiljuti oma esimese korteri. «Kinnisvaraturul hoidsin silma peal pikemat aega, kuid kuna mul polnud otseselt ostuga kiiret, siis jäin ootama seda õiget kodu ning sain samal ajal ka korteri sissemakseks raha koguda. Kui nägin mõned kuud tagasi korteri kuulutust, mis tundus mulle täpselt õige, ei jäänudki palju mõtlemisaega. Unistuse korter leitud, sain ka kodulaenu pakkumisele positiivse otsuse. Järgnesid notar, võtmed, rõõm, kuid tühi tuba,» kirjeldas Marie kodu ostuga seonduvat.

Naine hakkas korteri sisustamist hoolikalt planeerima ning tegi tabeli vajalikust koos asjade hinnangulise maksumusega. «Isegi kui korter oli pealtnäha sissekolimiseks valmis, polnud mul mööblit ning soovisin ka korteris mõningaid muudatusi teha. Nimekiri vajalikust sai kokku üsna pikk ning tekkiski küsimus, kuidas nüüd korteri sisustatud saan, kui kogu vaba raha läks sissemakseks? Ka igakuine laenusumma on euribori tõttu üsna kõrge ning kuna tegemist on esimese päris oma koduga, siis eelistus on osta midagi kvaliteetset ja kestvat, mitte ajutist,» nentis Marie.

Inbanki kaartide ja laenude müügijuht Evelin Rahkema tõi välja, et paljud koduomanikud alahindavad kodu ostuga seotud kõrvalkulusid. «Kodulaenu võttes tasub juba algusest peale arvestada ka sisustamise ja esmavajaliku tehnikaga – sest need kulutused võivad ulatuda mitmete tuhandete eurodeni.»

«Paraku ei pakuta alati võimalust saada kodu ostu jaoks laenu suuremas summas, mis kataks ka sisustamise ja remondiga seotud kulutusi ning seetõttu pole harv olukord, kus kodu soetaja on pannud kõik säästud korteri sissemakse alla,» selgitas Rahkema lisades, et sageli võetakse ka kodulaenu juba panga poolt pakutavas maksimumsummas. LHV andmete põhjal ulatus keskmine laenusumma eelmisel aastal ligi 142 000 euroni.

«Ideaalis tasub koguda varakult ka niiöelda pehmeks maandumiseks kodu soetamisel – näiteks fond kodu sissemakse kõrvale, mis on mõeldud just sisustamiseks, esmasteks notari- ja lepingutasudeks ja vajadusel ka väiksemaks remondiks,» soovitas Rahkema. Reaalsuses pole see paljudel, ning eriti noortel, võimalik ning kui säästud on juba kodu sissemaksesse läinud, tuleks järgmisi samme Inbanki eksperdi hinnangul hoolikalt planeerida.

«Alustada tuleks kaardistamisest, millised remonttööd või ostud on vaja teha ning välja selgitada konkreetsete tööde või vajalike esemete maksumus. Seejuures tasub mõelda, mida on vaja kindlasti ning millised kulutused saab teha tulevikus või ilma milleta saaks veel mõni aeg hakkama. Mööbli ja kodutehnika soetamisel tasub uurida, kas on võimalik ostu eest tasuda intressivabalt mitmes osas, et saaks kulutusi hajutada,» sõnas Rahkema.

Eelistada tasub intressivabu makselahendusi

Ta lisas, et kodutehnika ja mööbli eest on võimalik osade kaupa tasuda enamik suuremates tehnika- ja mööblikauplustes ning «osta kohe, maksa hiljem» lahenduse kasutamine ongi kõige populaarsem just eelmainitut soetades.

Loomulikult kaasneb iga makselahenduse kasutamisega kohustus, kuid tarbija jaoks on mõistlikum kasutada intressivabu makselahendusi kõrge intressiga järelmaksu asemel. Teisalt on «osta kohe, maksa hiljem» lahendused mõeldud kodu sisustamise kontekstis reeglina väiksemate ostude jaoks. 2024. aasta keskmine ostusumma selle lahendusega jäi 300 euro juurde.

Sageli kasutatakse uue kodu sisustamisel ka krediitkaartide abi. Rahkema hinnangul võib see siiski kujuneda kulukaks. «Üheltpoolt pakub krediitkaart paindlikkust ostude eest tasumisel, kuid teisalt võib intressikulu krediidilimiidi kasutamisel kiiresti kasvada. Kui hädavajalikke asju, mida koju soetada, on mitmeid või kui uuendust vajab näiteks vannituba või köök, mille remont on kulukam, tasuks alternatiivina kaaluda ka remondi või kodu väikelaenu. Kokkuvõtteks võib pikema perioodi peale ajatatud tagatiseta sihtotstarbelise laenu intress olla kordades madalam, kui intressikulu, soetades mitmeid eri kodu- või tehnikatooteid järelmaksu või krediitkaardiga,» tõi Rahkema välja.

Ka Marie nentis, et kodu ost mitte ei lõppe notari juures, vaid algab sealt. «Ja kui kõik säästud läksid korteri alla, tuleb edasi liikuda nutikalt – samm-sammult ja eelarvega, mis võimaldab kodus rahulikult hingata nii, et kulutustega endal hinge kinni ei tõmba,» lausus naine.

*Nimi muudetud