MINISTER ⟩ Kortermajade renoveerimistoetus tuleb seekord «nobedate näppude» vooruta

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Sellel suvel avanev 80 miljoni euro suurune korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor aitab parandada umbes kümne tuhande inimese elamistingimusi üle kogu Eesti. Kliimaministeerium saatis kooskõlastamisele taotlusvooru korraldamise tingimused.

«Korteriühistute viimaste aastate väga suur huvi renoveerimistoetuste vastu näitab, et teadlikkus renoveerimise võitudest üha kasvab. Ja võita on tõepoolest palju – tervikrenoveerimisel võib küttekulude kokkuhoid küündida ligi 60 protsendini. Pealekauba saab maja ilusa ilme, tervisliku sisekliima ning säilib kauem,» lausus taristuminister Kuldar Leis.

«Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest. Kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada ning nende põhjal tekib pingerida. Nii jõuab toetus nendesse majadesse, kus seda kõige rohkem vaja on ehk kus renoveerimine aitab energiakulu kõige enam vähendada. Selline korraldus vastab ka ühistute antud tagasisidele,» lisas minister.

Plaanitavas voorus on korteriühistutel Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le (EISA) taotluse esitamiseks aega 30 päeva ning siis seatakse majad tarnitud energiatarbimise alusel pingeritta. Seetõttu tuleks aegsasti üle kontrollida ka oma maja energiamärgise arvutused ehitisregistris, et andmed oleksid taotlemise hetkel korrektsed. Taotluse esitamise põhimõtted jäävad eelmise vooruga võrreldes sarnaseks, mistõttu ei pea seni toetuseta jäänud ühistud oma taotluste sisu võrreldes eelmise vooruga muutma.

Sel korral jagatakse korteriühistutele 80 miljonit eurot, mis pärineb Euroopa Liidu struktuurifondide ja CO2 kvoodimüügi vahenditest. Taotlejad jagatakse nelja erinevasse eelarvegruppi: väikesed ehk vähem kui 18 korteriga majad, keskmised ehk 18–99 korteriga majad, suured ehk alates 100 korteriga majad ja naabruskonnapõhine renoveerimine. Naabruskonnapõhisest eelarvest toetust küsides tuleb arvestada, et üksteise ligidal paiknevate majade renoveerimisel tuleb ka nende majade ehitustööd hankida terviklahenduse huvides ühiselt.

Tavarenoveerimise toetusmäärad on olenevalt kortermaja asukohast ja tehtavatest töödest 30–50 protsenti. Kõrgemate toetusemääradega soositakse jätkuvalt lifti ehitamist, väikeseid maju, muinsuskaitsepiirkondades paiknevaid hooneid ning tehaselist rekonstrueerimist, samuti madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades asuvaid maju.

Uue vooru täpsemate tingimustega saab tutvuda kliimaministeeriumi kodulehel. Eelnõule arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemis on aega 22. maini ning taotlusvoor avaneb suvel. Lisaks sellele töötab ministeerium koos EISiga välja ka eraldi toetusmeetme korterelamute osaliseks renoveerimiseks.

Jätkuvalt on avatud ka 2024. aasta oktoobris avatud taotlusvoor, millest on praeguseks toetusotsuse saanud ligi 250 korteriühistut. Taotlusi saab esitada suurte kortermajade ning Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Ida-Virumaal asuvate kortermajade renoveerimiseks. Eelarved jäävad avatuks kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobrini. Lisainfo toetuse kohta leiab EISA kodulehel.