Eriarvamus korteriühistu koosolekul: kuidas vormistada oma seisukoht?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Mitte alati ei ole kõik korteriomanikud korteriühistu koosolekul arutlusele tulevates küsimustes ühel nõul. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi selgitab, kas ja kuidas oma seisukoht vormistada.

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi tuletab meelde, et käes on korteriühistute majandusaasta aruannete koostamise ja kinnitamise aeg. Korteriühistud peavad esitama kinnitatud majandusaasta aruande korteriühistute registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates,» räägib ta.

«Kui korteriomanikul on mõnes KÜ üldkoosolekul käsitletavas küsimuses eriarvamus, on tal ka kohustus see edastada. Kui korteriomanik osaleb üldkoosolekul ja tal on eriarvamus, kuid ta seda ei edasta, võib ta minetada kaebeõiguse kohtus,» räägib Urmas Mardi.

Õiguslikult korrektne on tema sõnul olukord, kus eriarvamusele jääv korteriomanik koosolekul sellest märku annab, näiteks öeldes: «Ma jään selles küsimuses eriarvamusele ja palun see protokollida. Esitan oma eriarvamuse kirjalikult lähema kolme päeva jooksul või hiljemalt 14. päevaks.»

«Korteriomanik võib oma eriarvamuse ka hiljem esitada, kuid see võiks jääda 14 päeva sisse, sest seaduse kohaselt peab selle perioodi möödudes üldkoosoleku protokoll olema ühistu liikmetele kättesaadav. Seda võib eriarvamuse esitajale meelde tuletada ka koosoleku juhataja,» annab Mardi nõu.