ALUSTA TÄNA ⟩ 5 kasulikku nippi, kuidas kodulaenu sissemakseks kiiremini raha koguda

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kodulaenu sissemakseks raha kogumine on Luminori tellitud uuringu kohaselt probleem enam kui pooltele noortele. Siiski aitavad eesmärgini jõuda selge plaan, harjumuste ümberkujundamine ja mõned praktilised lahendused.

Uuringu kohaselt näeb iga neljas Eesti inimene koduostu peamise takistusena sissemakse puudumist. Eriti teravalt ilmneb see noorte seas – koguni 25% vanuserühmast 18–29 nimetas sissemakse puudumist koduostu suurimaks takistuseks.

Kodulaenu sissemakse miinimummäär on üldjuhul 15% ostetava elamispinna maksumusest, EISi käendust kasutades 10%. Näiteks 120 000 eurot maksva kodu ostul tähendaks see vastavalt kas 18 000 või 12 000 euro suurust sissemakset.

Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas jagab viis nippi, kuidas soovitud summani kiiremini jõuda.

Eesmärgistatus ja tähtaeg

Kikase sõnul on esimene samm sissemakse kogumise suunas teadmine, kui suurt summat tarvis on ja kui kiiresti see kokku saada soovitakse. «Eesmärgiks võetud kodu maksumuse ja plaaniga, millal raha kokku soovitakse saada, saab välja arvutada, kui palju tuleks igakuiselt kõrvale panna. Kui näiteks soovitakse kolme aastaga koguda 12 000 eurot, tuleb igakuiselt säästa umbes 335 eurot,» ütles Kikas.

Märkamatud kulud kokkuliidetuna on märkimisväärsed

«Sageli on keeruline märgata, kui palju raha kulub pisiasjadele – erinevate voogedastusplatvormide tellimustele, koju tellitud toidule, igapäevastele snäkkidele ja emotsiooniostudele. Kokkuliidetuna võivad pisikulutused ulatuda sadade eurodeni, mille tõttu võib unistus oma kodust kümnete kuude võrra kaugemale lükkuda,» märkis ta.

Kikas soovitab üle vaadata oma viimase kolme kuu kontoväljavõte ning analüüsida, millised võiks olla kokkuhoiukohad. Võib-olla saab mõnest tellimusest loobuda ja kohvi ostmise asemel kodus valmistada – ümberkujundatud harjumused võivad tuua suure säästu.

Distsipliinita eesmärgini ei jõua

Kikase sõnul on järjepidevus kõige olulisem kriteerium eesmärgini jõudmise juures. «Säästmine tuleb automatiseerida – nii pole kodulaenu sissemakseks kogutav summa pelgalt kuu lõpus järele jääv raha, vaid esmane prioriteet. Abi võib olla ka kulude jälgimise rakendustest või lihtsast kulude-tulude tabelist,» nentis ta.

Rohkem teenida on lihtsam kui senti saagida

Kikase sõnul võib väike lisasissetulek säästmise tempot oluliselt kiirendada. «Vahel võib mõni tund lisatööd nädalas säästetava summa kahekordistada. Ühekordsed projektid, hooajatöö, mittevajalike asjade müümine või tulu toovad hobid – kõik see võib anda sissemakseks kogumisele märkimisväärselt hoogu juurde,» ütles ekspert.

Ta rõhutas, et kindlasti tuleks teenitud raha kanda eraldi säästudeks mõeldud kontole, nii ei kulu see märkamatult igapäevasteks kulutusteks. Kui raha on juba säästukontole suunatud, paneb selle sealt välja võtmine enamasti põhjalikumalt mõtlema, kas kulutus on tõesti nii vajalik, et see õigustaks enda unistuse edasilükkamist.

Kaitse oma raha inflatsiooni eest

Kikase sõnul on viimase kolme aastaga näiteks Tallinna järelturu korteri keskmine hind kasvanud ligi 9% ning uusarenduste puhul umbes 20%. See tähendab sisuliselt seda, et kui koguja seadis endale kolme aasta eest eesmärgi korteri sissemaksu kogumiseks, siis varem seatud summaga täna enam samal tasemel kodu ei saa.

Luminori kodulaenude valdkonnajuht möönis, et sellise olukorra vältimiseks tuleb eesmärk seada mõningase puhvriga ning lisaks säästmisele mõelda ka sellele, kuhu kogutud raha suunata. «On mitmeid võimalusi, mis aitavad kogutud summat inflatsiooni eest teatud määral kaitsta. Näiteks tähtajaline hoius või reservhoius võimaldavad lisaks säästmisele teenida ka intressi,» ütles Kikas.

«Kodulaenu sissemakse kogumine ei ole üksnes väljakutse, vaid ka võimalus kujundada pikaajalisi rahalisi harjumusi. Kõige olulisem on meeles pidada, et ka väikesed, kuid järjepidevad sammud võivad inimest oma uue kodu võtmetele lähemale viia. Kui säästmisega alustamine on keeruline ja tundub, et rahaline olukord seda ei võimalda, tasub alati nõu pidada pangaspetsialistiga. Üheskoos saab koostada realistliku säästuplaani, mis arvestab inimese võimaluste ja vajadustega,» sõnas ta.