/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/19/16855662t1h6631.jpg)
Eurostati andmete kohaselt on viimase 15 aasta jooksul Eesti üürihinnad Euroopa Liidus enim kasvanud. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas analüüsib, mida see tähendab nii üürnikele kui ka üüriinvestoritele.
Värskete Eurostati andmete kohaselt on alates 2010. aasta algusest kuni 2024. lõpuni Eesti üürihinnad kasvanud 212%, mis tähistab Euroopa Liidu kiireimat üürihindade tõusu. Eestile järgnevad Leedu (+175%) ja Ungari (+114%). 15 aasta jooksul on üürihinnad langenud vaid Kreekas (−13%). Euroopa Liidu keskmine üürihindade kasv on olnud ligi kaheksa korda aeglasem kui Eestis (+27%).
«Täna üürikodus elavatel inimestel tasub mõelda, kas nende võimalused lubaksid kaaluda endale kodu soetamist. Üürimine on paindlik lahendus, kuid pika aja peale ei loo see üürnikule rahalises mõttes väärtust – selle asemel, et investeerida rahasumma enda kinnisvarasse, makstakse üürimise läbi kellelegi teisele. Kui kodu aga ostetakse näiteks laenu abil, siis aja jooksul väheneb laenusumma ning üldjuhul kasvab ka vara väärtus,» selgitas Helina Kikas.
Ta lisas, et kui ostetud kinnisvara hind ajas kasvab ja hiljem soovitakse osta näiteks uuemat või suuremat kinnisvara, saab müügist laekunud kasumit, mis pärast laenujäägi tasumist alles jääb, kasutada uue kodu omafinantseeringuks. Ühtlasi rõhutas ta, et praeguses turuolukorras ei ole üüri- ja laenumaksete summade vahel märgatavat erinevust. See aga tähendab, et ka üüriinvestorid ei teeni enam harjumuspäraselt kõrget tootlust.
«Kinnisvarainvestorite seas on näha tendentsi, et rohkem on hakatud ostma mitte väga heas korras olevat kinnisvara keskustest välja. Kinnisvara korrastamiseks kasutatakse osavaid ja mõistliku hinnaga töömehi või kõpitsetakse vara ise üles, misjärel pannakse eluase üürile. Selle suundumuse äratas ellu kinnisvara hinna kallinemine ja vahepeal kõrgele kerkinud euribor,» selgitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.
Euribor saavutas tipu ligi poolteist aastat tagasi, kerkides üle 4%, mille järel on see tasapisi langenud. Pangalaenuga kinnisvara ostnud investorite tootlused olid Kikase sõnul väga tugeva surve all perioodil, kui euribori tase oli üle 3%. Viimase aastaga on euribor langenud ligi 43% olles praegu tasemel 2,15%.
«Tänaseks on euribori tase normaliseerunud, kuid üürihinnad langenud ei ole, mistõttu on ka investorite tootlused paranenud. Tasub siiski nentida, et tootlused pole hüppeliselt kasvanud ning vähemalt lähiajal ei ole loota, et need jõuaksid samale tasemele nagu eelmisel kümnendil,» lisas Kikas.