/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/20/16857501t1hfbd7.jpg)
Nõgesed on üks esimesi looduslikke hõrgutisi, mida saab kevadel varuma hakata. Tegu on tõelise väetoiduga, mille toitainerikkus ületab paljusid teisi.
Kõrvenõgese lehed ja varred on kaetud peente karvadega ehk trihhoomidega, mis sisaldavad ärritavaid aineid nagu histamiin, sipelghape ja serotoniin. Need ained võivad põhjustada põletustunnet, sügelust ja isegi allergilisi reaktsioone nahal ning suu limaskestal, vahendab Healthline.
Nature Claim kirjutab, et lisaks võib toore kõrvenõgese söömine põhjustada suus ja kurgus turset ning mõnel juhul tõsisemaid allergilisi reaktsioone.
Et kõrvenõgest ohutult süüa, tuleb see enne tarbimist töödelda, et neutraliseerida kõrvetavad karvad, selleks toimi järgmiselt:
keeda nõgeseid 1,5–2 minutit ja jahuta seejärel kiiresti jäävees. See protsess eemaldab kõrvetavad ained ja säilitab lehtede värvi. Teine võimalus on kuivatada nõgeseid temperatuuril 35–46 °C, kuni need muutuvad krõbedaks. Kuivatatud nõgeseid saab kasutada tees või maitseainena.
Tõeline vitamiinipomm
Eesti üks vanemaid ning tuntumaid ravim- ja toidutaimi on abiks arvukate vaeguste korral. Kevadisele hõrgutisele looduses teist konkurenti ei leidu.
Kõrvenõgeses on oluliselt rohkem rauda kui spinatis, samuti sisaldab see rikkalikult C-vitamiini. Enamgi veel – nõgeses leidub rohkem kaltsiumi kui piimas. Supertoiduks peetav nõges aitab kevadväsimuse vastu, puhastab organismi, toetab neerude tööd ja parandab soolte tegevust.
Parim aeg nõgese kogumiseks on kevadel ja varasuvel enne taimede õitsemist. Korjamiseks on parimad õrnad, just tärganud pehmed võrsed, kirjutab Iltalehti.
Nõgese koristusperioodi saab pikendada, kui niita üle kasvanud taim, misjärel tekivad taimele paari nädala pärast uued maitsvad tipuvõrsed.
Kõrvenõges asendab toidulaual spinatit, sobides suurepäraselt nii hautiste, suppide, pirukate ja pannkookide juurde. Võis või koores küpsetatud suussulav kõrvenõges sobib mistahes roa lisandiks.