UUS TREND ⟩ Miks lähevad korteriühistud üle kaugküttele?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Gaasi hinna volatiilsus ning soov tagada hea varustuskindlus motiveerib korteriühistuid üha enam liituma kaugküttega. Kaks kaugküttega liitunud Tallinna korteriühistu esindajat jagavad enda kogemusi, kuidas protsess välja näeb ning kui palju see ühistule maksma võib minna.

Tallinnas Tammsaare teel asuva 185 korteriga kortermaja elanikud hakkasid küttesüsteemi muutmise peale mõtlema 2022. aasta energiakriisi ajal, kui gaasihind ületas 200 euro piiri megavatt-tunni kohta. «Kütsime seni hoonet gaasikatlaga, aga küttekulud tõusid järsku lakke. Elanikud tõstatasid ise küsimuse: äkki peaks kaugküttele üle minema,» meenutas korteriühistu esimees Anvar Kima.

Kaugküttele üleminek oli tema sõnul sujuv ning võttis alates liitumislepingu sõlmimisest aega seitse kuud. Tööde käigus paigaldati majja kolm uut soojussõlme ning kogu projekt läks maksma ligikaudu 35 000 eurot ehk investeering ühe korteri kohta jäi alla 200 euro

Stabiilne hind ja vähem tööd

Kaugkütte suurima eelisena toob Kima välja stabiilsuse ning mugavuse. Varem pidi pidevalt gaasikatlaid kontrollima, tasuma igakuiseid hoolduskulusid ning tegelema remonditöödega. Lisaks ei pea enam muretsema volatiilse hinna pärast. «Meie katlad olid juba vanad ka ja ühel hetkel oleksime pidanud uued ostma. Seega oli üleminekuks õige hetk,» ütles ta.

Teistele Tallinna korteriühistutele soovitab ta kaugküttele üleminekuks kasutada Tallinna linna uut toetust, millega kaetakse kuni 50 protsenti kaugküttega liitumise maksumusest. «Kui selline võimalus on olemas, tasub seda kindlasti kasutada,» lisas Kima.

Tartu maantee ühistu: liitumine tõi iseseisvuse

Tartu maanteel asuva kortermaja küte tuli aastaid naaberhoone gaasikatlamajast, ent selline sõltuvus teisest ühistust ei olnud jätkusuutlik. Piirkonnas ei olnud aga kaugkütet ning alternatiive nappis. «Kui kaugküttevõrk laienes meie tänavani, oli selge, et liitume. Tahtsime stabiilsemat hinda, sest gaasi hind rallis vahepeal, ning varustuskindlust, et me ei sõltuks enam kõrvalmajast,» sõnas ühistu esindaja Eve Talvet.

Liitumine sujus kiiresti – majas oli juba soojussõlm olemas ning kogu protsess võttis aega 4–5 kuud. «Ühistu jaoks tegi ülemineku eriti lihtsaks see, et Utilitase spetsialistid tulid meie elanikega ise rääkima. Nad näitasid hinnagraafikuid, selgitasid kogu protsessi ja vastasid kõikidele küsimustele. Osa küsimusi olid sellised, mille peale ma ise poleks tulnudki. Lisaks oli eriti hea, et nad olid nõus kohale tulema õhtul, töövälisel ajal, mil meie koosolekud tavaliselt toimuvad,» kiitis ta.

Mida peaks ühistud tegema kaugküttega liitumiseks?

Utilitase äriarendusjuht Dabrel Prits soovitab kaugküttele üleminekuks võtta esmalt ühendust kohaliku kaugkütteteenuse pakkujaga. «Kontrollime, kui kaugel on kaugküttevõrk hoonest, ning hindame tehnilisi võimalusi liitumiseks. Isegi kui hoone ei asu veel võrgu lähedal, tasub ühendust võtta – kui piirkonnas on rohkem huvilisi, saame võrku laiendada,» ütles ta.

Kaugkütte suurimateks plussideks on tuleviku- ja varustuskindlus, väiksemad hoolduskulud ja stabiilne hind. Soojus tuleb peamiselt taastuvatest allikatest ja heitsoojusest ning kui tulevikus lisanduvad uued energialahendused, saavad kliendid neist osa ilma oma süsteemi muutmata.

Korteriühistud, kes kaaluvad kaugküttele üleminekut, saavad esitada liitumissoovi Utilitase kodulehel. Sealt edasi leitakse koos sobiv tehniline lahendus – alates torustiku projekteerimisest kuni seadmete paigaldamiseni. Korteriühistul on kõige olulisem vastu võtta liitumise otsus – teostuse pärast nad enam muretsema ei pea, sest sellega tegeleb Utilitas.