/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/22/16861732t1h5119.jpg)
Soome maastikukujundajal on sealsetes koduaedades leviva trendi kohta selge ja tugev arvamus.
Eelmisel sügisel kirjutas Helsingin Sanomat, kuidas kunstmuru meelitab üha enam ühepereelamute omanikke. Ka Soome maastikukujundaja Kati Jukarainen on kunstmuru trendi märganud.
«Me ei peaks seda üldse erahoovidele müüma,» arvab ta kindlalt. «Ma ei tea, milline on olukord kogu Soomes, aga vähemalt lõunas küsitakse neid üha rohkem.»
Kunstmuru ei toeta bioloogilist mitmekesisust
Jukarainen juhib tähelepanu sellele, et kunstmuru paigaldamisel eemaldatakse suurelt õuealalt kõik elusolendid ja asendatakse plastiga.
«Kui soovite korralikku kunstmuru, ei saa seda lihtsalt panna sinna, kus varem oli muru. Selleks tuleb teha korralikud mullatööd. See tähendab, et alalt ei eemaldata mitte ainult seda, mis kasvab pinnal, vaid ka seda, mis kasvab selle all,» selgitab Jukarainen
Lisaks eritab kunstmuru mikroplasti, mis satub pinnasesse ja vette. Kui kunstmuru jõuab oma kasutusaja lõppu, tekib suur kogus plastijäätmeid. Samuti ei ima kunstmuru sademevett samamoodi nagu päris muru. Plastikust murulapp kuumeneb suvise päikese käes, paisates õhku ebameeldivad aroomid.
«Kas teid ei häiriks? Mind üllatab, kui ebaloomulikult populaarseks see kujunenud on. Lisaks muutub kunstmuru suvel kuumaks, erinevalt päris murust. Meil on neli aastaaega ja loodus on sügisel teistsugune kui suvel. Sügisel on kunstmuru erksavärviline ja plastikulaadne välimus veelgi rõhutatum,» sõnab Jukarainen.