/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/05/29/16877042t1he7f3.jpg)
Alates 2020. aastast peavad kõik Eesti uusehitised vastama energiatõhususe miinimumnõuetele ehk omama kindlat energiaklassi. Kindla energiaklassi saavutamine on oluline näiteks ka siis, kui on soov pangast maja renoveerimiseks laenu saada. Paraku ei ole energiaklass igavene ning uute hoonete energiamärgis võib juba kahe aastaga drastiliselt muutuda, mis on sageli üllatuseks neile koduostjatele, kes soovivad võimalikult energiatõhusas kodus elada ning teevad oma valiku muuhulgas energiaklassi järgi.
Tulenevalt seadusest väljastatakse uutele hoonetele ETA energiamärgis, mis on arvutuslik, ning see antakse välja kaheks aastaks. Pärast seda saab hoone endale KEK energiamärgise, mis arvutatakse välja vastavalt tegelikule tarbimisele ja energiakulule.
Kui ostes on elukoht justkui A-klassi energiamärgisega, siis mõningal juhul võib see kahe aasta pärast olla hoopis C-klassi märgisega, sest arvutuslikult eeldatakse energiasäästlikku käitumist, mis ei pruugi vastata tegelikule energiakasutusele.
«Eesti uute kodude ostjate teadlikkus hoone energiamärgiste sisust on napp ning tihti mõeldakse, et energiasääst ja -klass saavutatakse ainult hea soojustuse kaudu. Tegelikkuses arvestatakse energiakasutuse sisse veel ka küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi ja söögitegemine,» ütles Timbeco projektijuht ja 2024. aasta noor ehitusinsener Eero Nigumann.
Näiteks kui kodus põlevad pidevalt tuled või küte on keeratud põhja, võib tegelik energiakasutus olla tublisti suurem kui ETA energiamärgisega arvutatu, mis lähtub reeglina optimaalsest ja säästlikust energiakasutusest.
«Mõne pere puhul on paratamatu, et näiteks tuleb iga päev pesta palju pesu, mitu korda päevas toitu vaaritada ning vee- ja elektrikasutus on seega suurem kui keskmisel tarbijal. Sel juhul on loomulik, et hoone energiaklass ei pruugi enam A olla, kuid säästliku tarbimisega on võimalik energiaklassi siiski endisena hoida. Kortermajade puhul on lugu keerulisem – korteriomanik võib olla väga energiasäästlik, kuid kui naabrid käivad tihti saunas, viibivad sageli kodukontoris või kaevandavad suures koguses krüptot, siis tõenäoliselt mõjutab see ka kogu kortermaja energiaklassi,» selgitas Nigumann.
Tema sõnul on arvutusliku energiamärgise ehk ETA ja tegelikkusel põhineva energiamärgise KEK vahe võrreldav näiteks auto kasutusega. Kui tehase andmetel põhineva auto keskmine kütusekulu on arvutuslikult üks, siis reaalses elus kuluv kütusekogus sõltub sõidustiilist ning võib tehaseandmetest märgatavalt erineda.
Harjumused mõjutavad energiakulu.
Selleks, et inimeste teadlikkust energiaklassidest suurendada, on Timbeco välja töötanud tasuta juhendmaterjali, mis selgitab lahti energiamärgise sisu ning energiatarbimist oluliselt mõjutavad tegurid. Need energiamärgise arvutustes ei sisaldu.
Tegelikkuses peaks iga kinnisvaraarendaja või maakler juhtima tulevase koduomaniku tähelepanu sellele, et uutele või oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele väljastatud energiamärgise klass on projektil põhineva arvutusliku energiamärgise klass ning ei pruugi vastata tegelikule tarbimisele.
«Näiteks ei sisaldu arvutusliku energiamärgise kulus sauna elektrikerise kasutamine ehk kui inimene armastab regulaarselt saunas käia, mõjutab see tegeliku ja arvutusliku tarbimise vahet päris palju. Samuti loeb see, kui palju energiat kasutatakse hoone soojendamiseks või jahutamiseks ja millised on koduomaniku harjumused igapäevasel veetarbimisel,» rääkis Nigumann. «Loomulikult tõstab energiakasutust seegi, kui inimene töötab näiteks kodukontoris.»
Selleks, et oma energiakasutust kontrolli all hoida, sisaldab juhend säästunippide loetelu ja soovitusi, kuidas kodust energiakulu paremini reguleerida. Näiteks võib koduse ruumitemperatuuri alandamine ühe kraadi võrra anda 10 protsenti energiasäästu küttekuludelt, samuti tasub üle vaadata riiete ja nõude pesemise harjumused.
«Energiatarbimist mõjutab isegi see, kui hästi hoitakse korras ja millisele režiimile on seadistatud soojuspumbad ja ventilatsiooniseadmed. Hooldamata filtrid, valed rõhud, valesti seadistatud töötemperatuurid ja muu selline võib olla tihti põhjuseks, miks energiatarbimine on suur, hoolimata näilisest kokkuhoiust,» märkis Nigumann.
Säästunipid energia kokkuhoiuks:
- Kasuta säästlikke LED-valgusteid
- Toast lahkudes kustuta tuli, ära jäta valgusteid ööseks põlema
- Väldi nutiseadmete laadimist üleöö
- Eelista nõudepesumasinat käsitsi pesemisele
- Toidu soojendamiseks kasuta mikrolaineahju või multikeetjat
- Ruumitemperatuuri alandades ühe kraadi võrra säästad 10 protsenti kütteenergialt
- Eelista duši all pesemist vannis käimisele
- Kata aknad kardinatega, et talvel toas sooja hoida ja suvel vältida ülekuumenemist
- Väldi pesupesemist pooltühjas masinas, kuivati kasutamise asemel kuivata pesu õhu käes
- Lülita saunakeris välja kohe pärast sauna kasutamist
- Tee soojuspumpadele ja ventilatsiooniseadmetele regulaarset hooldust
- Seadista ventilatsiooni 2–3 kraadi võrra madalamale temperatuurile, et vältida ruumide kütmist ventilatsiooniga