/nginx/o/2013/07/05/1875410t1h70fe.jpg)
/nginx/o/2025/06/06/16900145t1h0e85.jpg)
Kodused praekartulid, sellised väiksemat sorti kangid ja pruuniks praetud. Õhukesed tihke kohupiimatäidisega pannkoogid, lausa gurmeelikud lõuna- või õhtusööki lõpetama. Millises söögikohas on need juba aastaid suurimad hitid? Kui olete lätlaste Lido bistrootüüpi restoraniketi püsikunde, siis teate õiget vastust.
Lido ajab oma haarmeid Tallinnas vaikselt nagu kalmaar, mille frititud rõngaid nende kõige uuema, juba viienda restorani tänavatoiduletil 1,90 euroga pakutakse. Karbike kaheksa kalmaarirõngaga mõjub lõunanaabrite restoranihiiu toidukaardil siiski nagu köömnetera leivapätsis: toite ja jooke on letisaarekestel päevas kokku enamasti kusagil 130 ringis. Tõeliselt hullutav arv.
Sestap, kui astute end suure kinomaja Rotermanni platsi poolsesse serva sättinud söögikohta, siis tarvilik soovitus: hingake alustuseks sügavalt sisse ja tehke lettide juures väike jalutuskäik, lihtsalt vaadake, ükskõik kui näljane olete. Kiusatus kühveldada tühja kõhuga kandikule kõike ja kohe ja hulgi nagu laevabufees on ju suur. Salatibaar, kus saab ise meelepärase kokku miksida, siis portsjonisalatid, supid, kuumad praed, soojad ja külmad kastmed, kõikvõimalikud lisandid, tänavatoit hamburgerist pitsani, pannkoogid täidisega või moosiga või ilma, kirev koogiriiul...
/nginx/o/2025/06/06/16900149t1hb6c2.jpg)
/nginx/o/2025/06/06/16900150t1h3441.jpg)
/nginx/o/2025/06/06/16900152t1hce8e.jpg)
/nginx/o/2025/06/06/16900151t1h5720.jpg)
/nginx/o/2025/06/06/16900154t1hf209.jpg)
Muide, uusim Lido erineb varasematest sellega, et on Eestis esimene iseteenindusrestoran. Ehk et saate tõsta taldrikule toite just sellises mõõdus, nagu jaksate ära süüa. Lido pererahvas ütleb, et kui toitu jagavad leti tagant kokad, kurdavad inimesed sageli liiga suurte portsjonite üle, aga tervislik ei ole üle süüa ja toitu raisata ei ole ilus. Ka iseteeninduse puhul arvestatakse hinda n-ö portsjonitüki haaval, keskmise kaalu järgi, grammi täpsusega kaalumist ei ole.
Vaatamata õhtusele ajale ei näe miski lettides välja kuhtunud, kurb või närb. Tõenäoliselt on üht-teist selleks päevaks juba otsas ja uut partiid juurde ei tehta, kuid kõike on ikkagi segadusse ajavalt palju. Mis see on? «Kanavormiroog, seda kiidetakse,» pakub üks kokkadest rõõmsalt, kui rammusa juustukihiga kaetud ahjuvormi küsivalt piidleme. Siis salatikausikesed: kas peediga heeringa- või hoopis tuunikalakasukas? Võtan viimase, 3 eurot tk. Kaaslane eelistab värsket redise-kurgisalatit, 2,20 eurot tk. Külm peedisupp, iseäranis leedulaste seas suviti suur lemmik. Sooja toiduga on veelgi keerulisem. Seašašlõkk? Hakkbiifsteek veinikastmes? Või lätlaste grillvorst Gardums? Ei, hoopis pesueht retro, kanafilee juustu ja ananassiga, 4,80 eurot tk. Siis veel kanakotlet, 1,90 tk, sest igatsetud haugikotlet on otsas. Meiegi ei saa suurest praekartulipannist niisama mööda – üks võtab vähem, teine rohkem. Kassapidaja arvutab pärast väiksema kartulikoguse silma järgi pooleks, 1,95 eurot – ometi tundub mulle seegi hiiglaslik, tavapärane hind on 2,50 eurot. Oh, siis veel see peadpööritavalt hea hautatud kapsa lõhn, kuigi suvi, võtame – 3,70 eurot. Lõpuks magus, ikka pannkoogid. Jääme suure staari, kohupiimaga pannkoogi juurde, 2,60 tk. Üks meist haarab taldrikule veel värske soolakurgi, 85 senti tk.
/nginx/o/2025/06/06/16900147t1h0405.jpg)
/nginx/o/2025/06/06/16900159t1hacda.jpg)
/nginx/o/2025/06/06/16900160t1h28cd.jpg)
/nginx/o/2025/06/06/16900161t1h77de.jpg)
Ses kõiges on mõnusat mängulisust, kui saab oma taldrikutäie kokku komponeerida täpselt nii, nagu isutab. Soovite lisandiks šampinjonikastet? Palun! Kübeke maitserohelist, muidugi. Maitsevett laimi, mündi ja marjadega pakutakse samuti. Keedukartuli, kartulipüree, kanaplovi, porgandise basmati riisi, hautatud köögiviljade ja palju muu juures märkame siiski viisakat vihjet: võtke kaks lusikatäit. Lusikas on seejuures pigem kulbi mõõtu.
Maitsed? Tuunikalakasukas on tarretatud vormis, minu lemmik! Ning tõesti, koduse moega praekartulid ja kohupiimapannkoogid võivad tekitada sõltuvust, ühtaegu lihtne ja geniaalne. Hautatud kapsas maitseb karameljalt ja mahedalt. Kuumaletil seismine pole kotletti sugugi tuimaks kuivatanud ning kana juustu- ja ananassirüüs mahlane.
Keegi ütles mulle hiljuti, et Lido on söökla. See, vabandust, on solvangu mõõtu arvamus. Lido on ikka bistroo – lendad näljasena sisse, valid kiirelt toidu, saad ausa kauba, sööd kõhu täis ja lendad heatujulisena minema. Läti keeles, muide, ongi sõna lido eestikeelne vaste lenda. Nii meiega täpselt juhtuski.
Lido bistroo-restoran Tallinnas Rotermanni kvartalis
Toit: kodune ja maitsev, mitte keegi ei jää nälga
Teenindus: kiire ja mugav iseteenindus
Õhustik: moodne ja valgusküllane koguperebistroo
Soovitame: kiireks söömaajaks igale maitsele