/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/09/16908546t1h437a.jpg)
Kahjuritõrjeekspert paljastab, kuidas vähendada kirbuturult soetatud esemetega kaasnevat kahjuririski. Ühtlasi avaldab ta esemed, mida ta iial teise ringi poest omale koju ei tooks.
Järjest populaarsust koguv taaskasutus ei säästa mitte ainult rahakotti, aga ka keskkonda meie ümber. Kirbuturud ning vanarõivapoed on paljude jaoks armastatud ajaviide ja hobi, millega kaasneb paar riski, mida ei teadvustata.
Nimelt säilib oht, et kasutatud rõivaste või mööbliga, võib inimene koju kaasa tuua ka hulga soovimatuid kahjureid.
Kõige levinumad kahjurid, keda kahjuritõrjujad peavad kirbuturgude tõttu kodudest välja ajama, on jahumardikad, koid ja lutikad.
«Risk on olemas ja taaskasutuse fännid peaksid seetõttu tutvuma kõige levinumate kahjurite, nende omaduste ja eluviisidega, et vähendada nende koju sattumise riski,» ütleb Soome kahjuritõrjefirma Deleconi tehnik Juulia Brander.
Ta tuletab meelde, et kõik kodudes leiduvad putukad ei ole kahjurid, vaid sõltuvalt aastaajast võib koduseinte vahel kohata mõnikord loodusest niisama uitama läinud külalisi.
«Kui leiate oma kodust kahtlase putuka, on hea mõte püüda see purki, eelistatavalt elusalt, teha selge foto ja saata see kahjuritõrjefirmale või mõnele eksperdile tuvastamiseks. See võimaldab kiiresti reageerida võimalikule kahjuriprobleemile,» soovitab Brander.
Kahjuritõrjuja on kõige enam mures Facebookis leiduvate teise ringi gruppide pärast, kus mõnikord antakse ära mööblit, näiteks voodeid ja diivaneid, mis sisaldavad silmale nähtamatuid kahjureid, näiteks lutikaid.
«Mõned inimesed vabanevad neist just kahjurite pärast, misjärel jätkub probleem kellegi teise kodus,» ütleb Brander.
Õnneks ei ole selliseid juhtumeid palju, kuid ka need ei ole haruldased. Mõnikord on lutikad levinud ka näiteks kirbuturult ostetud vana maali kaudu.
Brander tunnistab, et on ka ise sage kirbuturu külastaja, ent on teatud esemeid, mida ta teise ringi turult elu sees koju ei tooks. «Ma ei ostaks kunagi kirbuturult voodit või diivanit, isegi kui ma saaksin neid ise kontrollida. Seda seetõttu, et nende konstruktsioonid on täis väikseid pragusid ja pilusid, kus putukad võivad peituda,» sõnab ta.
«Kui mööblis juhtub olema kasvõi üks lutikas, ei pruugi inimene seda pealiskaudse kontrolli käigus tuvastada. Kui juhtub, et seal peidab end isegi üks rase lutikas ja ta ei ole veel mingeid jälgi sellele diivanile või voodile jätnud, siis tuleb ta sinuga koju ja sa ei saa enam midagi teha,» hoiatab Brander.
Kahjurite olemasolu tekstiilides saab Branderi sõnul tuvastada väikeste aukude järgi, mille on jätnud näiteks jahumardikate vastsed. Sageli öeldakse, et vastsetele sobivad ainult looduslikud kiud. Brander on aga märganud, et ka mitte orgaanilist materjali, näiteks higi, sisaldavad määrdunud sünteetilised kiud on sobivad.
Nad söövad riidetüki küljes olevat mustust. Kui te hoiustate rõivaid määrdunud kujul, ei ole ükski materjal ohutu, paneb ekspert südamele.
«Samuti tuletan meelde, et kunagi ei tohiks koju võtta midagi korteriühistu hoovis olevast prügikastist, kuna need esemed võivad vabalt pärineda näiteks kahjuritõrjefirma poolt tühjendatud korterist,» ütleb Brander.