/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/12/16916781t1h0666.jpg)
Elu nautimine on üks kaheksast kodusest vajadusest, mille täitmine teeb koduse elu paremaks. Kuid IKEA värskest rahvusvahelisest koduse elu uuringust selgub, et ehkki kolm kümnest (34%) peab elu nautimist oluliseks, ei kuku see neil koduseinte vahel hästi välja. Psühholoog Rita Rätsepa sõnul ei mõjuta see lõhe soovide ja tegelikkuse vahel ainult seda, kuidas me ennast kodus tunneme, vaid ka seda, kui rahul me oleme eluga üldiselt. Seda arvestades on oluline teada, kuidas kujundada kodu selliseks, et see teeks meid iga päev veidi rõõmsamaks.
Psühholoog Rita Rätsepa sõnul mõjutab rõõmu tundmine otseselt inimeste vaimset, emotsionaalset ja füüsilist heaolu. «Kodune keskkond kujundab suuresti meie igapäevast meeleolu ja kui kodu on rõõmuallikas, siis toetab see meie üldist elukvaliteeti, mõjutab stressitaluvust ning vähendab nii ärevust kui depressiooniriski. Rõõmu täis kodus on kõigil pereliikmetel nii emotsionaalselt kui füüsiliselt turvaline olla, mis soodustab paremat suhtlemist ja tugevamaid sidemeid pereliikmete vahel. Lisaks loob rõõmu täis kodu kuuluvustunde ja parandab enesehinnangut,» selgitas ta.
Rätsepp rõhutas, et rõõmu tundmine ei ole tahtejõu küsimus, vaid sügavate sisemiste protsesside tulemus. «Pereliikmete igapäevane kurnatus ja tööpinged mõjutavad oluliselt kodust õhkkonda – nad võivad küll olla füüsiliselt kohal, kuid emotsionaalselt mitte. Emotsionaalselt turvaline ja toetav kodu ei tähenda täiuslikkust, vaid kohta, kus inimesed tunnevad, et neid kuulatakse, austatakse ja armastatakse just sellistena, nagu nad on. Selle aluseks on turvaline suhtlemine, kus kuulatakse üksteist ära ega anta hinnanguid. Emotsionaalselt turvalises kodus ei manipuleerita ega süüdistata – emotsioonid on lubatud,» rääkis Rätsepp.
Ta lisas, et vaimse tervise uuringud on toonud välja ühiselt jagatud aja ja rituaalide olulisust. «Kodu ei pea olema suur ja täiuslik, kuid on oluline, et see toetaks emotsionaalset kuuluvust, oleks turvaline ja puhas ning pereliikmete nägu,» selgitas psühholoog.
Mida rohkem rõõmuhetki kodu pakub, seda rohkem rahul oleme ka koduse eluga
«Võrreldes näiteks turvalisuse- või mugavusevajadusega, võib koduse elu nautimine ebaoluline paista, kuid see mõjutab väga palju meie üldist õnnetunnet. Koduse elu uuringust selgus, et neist, kes kodus rõõmu ei koge, on praeguse koduse eluga rahul ainult 35 protsenti, samas kui Eesti keskmine näitaja on 63 protsenti. Lisaks näeb neist tulevikku positiivselt vaid 33 protsenti, samas kui Eesti elanike keskmine on 47 protsenti,» ütleb IKEA sisekujundajate juht Brita Mikvere.
Uuringus toodi välja neli kodurõõmu peamist koostisosa: hea enesetunne, lõbu, kodu õhustik ja suhted. Mikvere ütleb, et rohkem rõõmu pakkuva ruumi loomine ei tähenda tohutuid muudatusi.
Sageli võivad kaalukeeleks saada väikesed asjad – näiteks oma stiili väljendamine, heaolu esikohale seadmine või lihtsalt toredasti aja veetmine. Mikvere sõnul pole tarvis kodu täiesti ümber kujundada. «Piisab väikestest tähendusrikastest muudatustest, mis mõjutavad igapäevaelu paremuse suunas,» ütleb ta.
4 nippi koduse elu rõõmsamaks tegemiseks
Korrasta kodu:uuringust selgus, et peaaegu pool (46%) inimestest kinnitab, et korras kodu suurendab nende üldist heaolutunnet. Mikvere ütleb, et kui ümbritsev ruum on puhas ja korras, püsib ka pea selgem.
Võta aega lõbutsemiseks ja meeldivateks hetkedeks:Eesti elanike peamisteks kodusteks rõõmuallikateks on aeg iseendale (43%) ning tegelemine hobide ja huvialadega (35%). «Oluline on, et pereliikmetel oleks privaatsust, aega ja ruumi iseendale. «Mikrorõõmudeks» võib pidada võimalusi tegeleda kodus millegi sellisega, mis tõeliselt rõõmustab – on see siis raamatu lugemine, käsitööga tegemine, muusika kuulamine, mediteerimine või ka mõnel hommikul vaikuses hommikukohvi nautimine. Kodust rõõmu saame ise sammhaaval luua ja teadlikult kasvatada,» ütles Rätsepp.
Loo õhustik:uuringud näitavad, et koduse elu tõeliseks nautimiseks läheb tarvis kuuluvustunnet. 54 protsenti inimestest, kes tunnevad, et kuuluvad oma koju siis, kui see peegeldab nende isiksust, tunnevad elust rohkem rõõmu.
«Tihti teevad ruumi eriliseks väikesed isiklikud detailid – olgu see siis armastatud ese, tähendusrikas harjumus või teatud väärtuste ja eesmärkidega sobiv eluviis. Praegu kogub populaarsust nn dopamiinsisustamine, mis tähendab kodu täitmist tujutõstvate värvide, tekstuuride ja mustrite ning mänguliste ja nostalgiliste elementidega. Paljud on avastanud ka biofiilse disaini, mille keskmes on looduslikud materjalid, näiteks kivi ja puit, samuti taimed ja loomulik valgus, mis tekitavad rahustava ja sundimatu õhustiku,» selgitab sisekujundaja.
Hoia suhteid: koduse elu uuringud näitavad, et paljudele pakuvad rõõmu jagatud söömaajad. 59 protsenti inimestest, kes peavad söömist sotsiaalseks tegevuseks, naudivad kodust elu pigem tihti – riigi keskmine on 50 protsenti. Ühiseid söömaaegu armastavad inimesed kogevad ka rohkem kuuluvustunnet.
Veel võib öelda, et inimesed, kellele meeldib teistega koos naerda, on koduse eluga rohkem rahul (74%, samas kui keskmine on 63%). Seega aitavad vestlusi, omavahelisi sidemeid ja kogemuste jagamist soodustavad ruumid koduga rahulolu märkimisväärselt suurendada.
IKEA koduse elu uuring
Kvantitatiivse uuringu viis IKEA Groupi jaoks läbi rahvusvaheline uuringu- ja andmeanalüüsiettevõtte YouGov. Uuring toimus 2024. aasta mais ja juunis igas riigis eraldi veebipaneelidena. Eestist osales uuringus 1015 elanikku.