Suurem osa Võrus toodetud parmesani analoogist jõuab itaallaste lauale

Forte juustud oma uues küpsemiskodus Itaalias, Parma linnas. Foto: Valio

Valio Võru juustutehases toodetav kõva laabijuust läheb lisaks Eestile müügiks ka Lätis, Leedus ja Soomes, kuid suurem osa sellest jõuab hoopis Parma juustu ehk parmesani kodumaale, itaallaste lauale.

Valio Eesti teatas eile, et firma Võru juustutehases toodetav Forte juust laagerdub nüüdsest Itaalia juustukeldrites, kus on ideaalsed tingimused sellist tüüpi juustu küpsemiseks. Valio Eesti ekspordidirektor Elar Olliku sõnul on varemgi kõnealust juustu saadetud Itaaliasse, kuid osa toodangust hoiti testi mõttes ka Eestis.

«Sellised juustud on kõikvõimalike tegurite suhtes väga tundlikud ning nende laagerdumise juures on ülioluliseks ühtlase temperatuuri ja õhuniiskuse hoidmine,» märkis Elar Ollik.

Itaalia juustukeldritel on tema sõnul selliste juustude küpsetamisel väga pikaajalised traditsioonid ning parim võimalik tehniline baas. «Näiteks tuleb iga juustukera kord kahe nädala jooksul keerata ja harjastega puhastada. Eestis oleks see mahukas käsitöö, kuid Parma laos teevad selle töö ära robotid,» rääkis Ollik.

Itaalias eeliseks soodsam hind

Valio Forte juustu müüakse Olliku sõnul lisaks Eestile mujal Baltikumis ja Soomes. «Põhiline osa Võrus valmistatud kõvast laabijuustust eksporditakse Itaaliasse, aga seda ei müüda Itaalias Valio Forte brändi all,» lisas ta. Eestis kasutatakse sellist tüüpi juustu Olliku sõnul kahjuks väga vähe.

Kui üks osa Võru juustutehases toodetavast laabijuustust läheb Itaaliasse laagerduma ja saadetakse seejärel tagasi Eestisse, siis teine osa müüakse Olliku sõnul n-ö toorena maha Itaaliasse.

Itaalias on Eesti ainsa parmesani tüüpi juustude valmistaja koostööpartneriks üks suuremaid Parmigiano-Reggiano ja Grana Padano juustude tootjaid Saviola S.p.a. «Nemad siis hoolitsevad kogu edasise osa eest juba ise, küpsetavad teda ja müüvad oma kanalite kaudu,» rääkis Ollik Tarbija24.ee'le.

Itaalias võib Olliku sõnul sellist tüüpi juustud liigitada kolmeks. «Nn. king in the kitchen on Parmigiano-Reggiano, mida toodetakse ainult kindla ala peal ja väga väga rangete reeglite järgi ja mis on hinnaklassilt ka kõige kallim; teisel kohal on Grana Padano juust, mille tootmisala on ka kindasti Itaalias, aga natuke laiem ja ütleme, et ka tootmisreeglid ei ole nii karmid, aga sellegipoolest väga rangelt reglementeeritud,» selgitas ta.

Kolmandaks on siis igasugused koopiad, mis võivad olla tehtud nii Itaalias kui ka Poolas, Leedus, Eestis. «Neid koopiaid loomulikult ei saa müüa ei Parmigiano-Reggiano ega Grana Padano nime all, vaid sinna siis mõeldakse igasuguseid fantaasianimesid välja, aga üritatakse teha võimalikult sarnaseks parmesani nimele,» märkis Ollik.

Olliku sõnul on parmesani tüüpi originaaljuustu hinnad praegu Itaalias ületootmise ja vähenenud nõudluse tõttu kõvasti langenud ning ka koopiate hinnad on seetõttu muutunud odavamaks. Siiski võib hinnavahe tema hinnangul ulatuda umbes 20 protsendini - varem olevat aga vahe olnud veelgi suurem.

Hind ei muutu

Olliku sõnul ei tee Eestis müügiks mineva juustu saatmine Itaaliasse laagerduma ja tagasi tootmisprotsessi eriti kallimaks: toodang saadetakse teele suurtes kogustes ja transpordihinnadki on tema sõnul langenud. Ollik kinnitas, et tarbija jaoks Forte juustu hind kallimaks ei muutu.

Küll aga peab Ollik liialt suureks investeeringut, mida oleks vaja kõigile nõudmistele vastava juustulao ehitamiseks Eestisse. Investeering nõuaks tema sõnul kümneid miljoneid ning kohalikud tootmis- ja hoiustamismahud peaksid sel juhul olema kordades suuremad.

Ollik lubas, et Forte juustu kvaliteet peaks kogu aeg minema paremaks. Kui esimesed katsetused itaaliapärase juustuga tehti tema sõnul umbes neli aastat tagasi, siis nüüd julgeb ta väita, et toote kvaliteet on pidevalt paranenud, kuid juustu on võimalik muuta veelgi originaalilähedasemaks. «Ta on juba praegugi väga hea koopia, aga meie eesmärk on seda veelgi parandada,» kinnitas ta.