Jaaniõhtu vahemerelises kastmes

Valisid Eesti: toidukirglikud Kaidi Tiitson ja Juan Borras Alter Ego õuesiilul oma jaanimenüüd mekkimas. Foto: Laura Oks

Te ei usu, aga leidub ka neid, kes jätavad eduka karjääri Londonis ja tulevad Eestisse restorani pidama. Saage tuttavaks: eestlanna Kaidi Tiitson ja hispaanlane Juan Borras, kelle jaanitoidud on teie ees.

Kui teil oleks valida elust pulbitseva Londoni, vahemereliselt sooja Barcelona ja jäise Tallinna vahel, millise linna te võtaksite?

Seitsme aasta eest Tallinna Tehnikaülikoolis majandust õppides kohtunud Tallinna neiu Kaidi Tiitson ja Barcelona noormees Juan Borras otsustasid Tallinna kasuks. Ning mis veelgi imekspandavam – riskisid läinud aasta mais avada siin oma säästude varal vahemereliste maitsete restorani Alter Ego.

Muidugi, enne jõudis töö pillutada telekommunikatsioonispetsi Juani nii Portugali, Ameerikasse kui ka Hollandisse. Kaidi omakorda töötas pangas Hollandis ja edasi juba Londonis, kuhu Juangi Hollandist Euroopa kosmoseagantuurist temaga kaasa läks ja oma väikest nõustamisfirmat pidama hakkas.

«Juan töötas kodukontoris ja toidukirglik nagu ta on, tegi ka süüa. Eriti peab ta kalast. Mina jalutasin sealtsamast lähedalt pangast koju lõunale või õhtust sööma,» meenutab Kaidi naerdes nende Londoni elu.

Tegelikult on London elamiseks vägagi stressirohke, tõdevad mõlemad. Tohutud rahvamassid! Ja kui nad näiteks kolinuks meelepärasemasse Londoni ossa, kulunuks ainuüksi tööle jõudmiseks poolteist tundi.

Et Juanile meeldib lapsest saati süüa teha – «Ilmselt on see mu anne Andaluusia verd emalt,» ütleb ta – ja Kaidi armastab head sööki, küpseski tasahilju mõte oma restoranist. Nende mõlema alter ego ehk teine mina, kirg hea toidu vastu, sai järgnevas otsustavaks. Ideid oli mööda ilma rännates restoranikogemustest ja söögi nautimisest nopitud küllaga, liiati taheti olla ühe või teise perele lähemal.

«Kaalukauss langes Eestile, sest siin on odavam ja lihtsam äri alustada,» nendib Kaidi ja lisab, et pärast kihavat Londonit ka mõnusalt vaikne ja rahulik. Tallinnas on hea olla, kõik on lähedal ja turvaline.

Esimene jaaniõhtu tööl

Pärast aastat restoranipidamist pole ta aga sugugi nii kindel, kas nad Juaniga alustanuks söögikohaga ka siis, kui teadnuks, kui palju tuleb muude askelduste ja südaööni venivate tööpäevade kõrval sellega kaasa paberimajandust. Igatahes möödus Kaidi ja Juani esimene ühine Eesti jaaniõhtu restorani tagatubades pabereid täites, vaid korraks jõuti sõprade juurde grillvorsti sööma.

Kokata ei jõua enam suurt kumbki, külmkapp on kodus tihti tühi ja tänavusigi jaanipidustuste plaane pole julgetud veel teha. Eks näis, ütlevad mõlemad. Võib-olla peab üks restoranil silma peal hoidma jääma või minnakse hoopis Saaremaale Kaidi vanavanemate juurde või ollakse pealinnas naise vanematekodus ... ei tea.

Kui aga jaanikokkamiseks läheb, võetakse ette needsamad retseptid, mida Arteri lugejatelegi jagatakse – mõnus segu Eesti ja Hispaania köögist. Juan toob restoranilauale juba lopsakad ja magusad Eesti tomati rattad, millel peal sibulaviilud ja oliiviõlised tuunikalatükid, kild Hispaaniat. Siis ürtidest maitset kogunud sealiha koos läätsesalatiga, mida vääristab artišokk.

Lõpuks fooliumisse pakitud lõhe, mis grillil õigelt õrnmahlaseks küpsenud. «Mulle tundub, et see on üks eestlaste lemmikumaid kalu,» poetab Juan tähelepaneku. Ja lisab oma põhilise kokatarkuse: paar-kolm imehead ja kvaliteetset toiduainet, mitte pikki toiduainenimistuid ega keerukaid köögiseansse.

Aastatetagustest Eesti jaaniöödest meenutab Kaidi ikka traditsioonilist grill-liha ja šašlõkki.

Juan aga räägib, et ka Kataloonias ja mujal Vahemere-äärses Hispaanias on jaaniõhtul suured pidustused. Inimesed lähevad välja, randadel süüdatakse lõkked, juuakse kohalikku vahuveini cava’t. Õhtu naelaks on aga ilutulestik, mille suurejoonelisust võib võrrelda aastavahetuse omaga.

Jah, linnast välja maakoju või grillima vähemasti Barcelonas, kust Juan pärit, ei minda, pigem süüakse kodus pidulikku õhtusööki. Tema peres on see veel ekstra oluline päev, sest siis on tema nimepäev – eesti keeles ongi tema nimi Jaan!

Kuumust ei igatse

Kas koduigatsust ei ole, Eestis on ju nii külm, küsiks Juanilt iga esimesel võimalusel päikest püüdma tormav eestlane. «Mulle meeldib, et ei ole palav,» kõlab mehe vastus.

Ja sellisel hulgal värskeid mereande nagu näiteks Barcelonas siin ju samuti võtta pole, teab iga kiuslik maitsekütt. Ning ka kalu mitte, mida mehele eriti valmistada meeldib, sama külluslikus valikus kui tema kodukandis.

Ega see vahemerelise, Barcelona poole kiikava köögiga restorani pidamist just hõlpsaks ei tee. Kuid siis tulebki võimaluste vahel žongleerida, ei leia restoranipidajad ses häda. Üht-teist, näiteks vinnutatud sinki ja vürtsidega vorste saab Juan otse Hispaaniast. Isegi mereande võib vajadusel sealt tellida, ja ka väikeste veinimajadega on tal otseside – mereannipaella pole seega sugugi mingi kättesaamatu kunsttükk, nagu tšillised kuningkrevetidki.

Kuid modernse moega Alter Egost ei puudu ka näiteks verivorstiga täidetud kalmaar, väga popp toit. «Ega me köögid polegi nii erinevad. Verivorsti, küll pisut teise maitsega, süüakse ka Hispaanias. Ning meil on anšoovis, teil kilu,» ütleb Juan.

Restoranis pakutakse ka seakülge, mis muutub eriti maitsvaks pärast kümme tundi küpsetamist – rasv sulab ja nahk jääb krõmps. Isegi naistele meeldib, väidab Juan, ise käigult lõunamaise restorani peremehele kohaselt sööjaid lauda juhatades ja vägagi barcelonalikku kolmekäigulist päevamenüüd soovitades. Soodne hind, 8,95, on samuti selline nagu ses päikeselinnas.

Muidugi, ema tehtud küpsetatud heiki, mille kahe fileepoole vahele käib tomat, kartul, sibul, petersell ja oliiviõli ning peale krehvtine oliiviõli-küüslaugu kaste, Juan siin ei saa. Kuid see-eest naudib ta hispaanlastele üsna tundmatut rabarberit nii koogis kui ka külmas jäätisega rabarberisupis, mida restoraniköök teeb. Ja peet, mis Eestis on väga tavaline, on tema kodumaal vau-efektiga juurvili, mida enamasti pakutakse peenemates söögipaikades.

Keedetud ja üle praetud pelmeene ning kama keefiriga sööb mees samuti meeleldi.

Ja jaaniõhtu kartuliteks on tal oma moodus: sättige imeõhukesed kartuliviilud kihiti koore, või ja kitsejuustuga ahjuvormi, soola-pipart ka, ja küpsetage 40–45 minutit. Võtke fooliumiga lõkke või grilli äärde ja soojendage seal üles. Ka ürdid ning porgand ja suvikõrvits sobivad kartulikihtidega mesti. Lihtne, kuid eestlasele natuke ebaharilik – just nii, nagu Juanile meeldib.

Seafilee sooja läätse-artišoki salatiga

6–8 sööjale

•    2 kg seafileed

•    50 cl extra virgin oliiviõli

•    1 sibul

•    40 g paprikapulbrit või Pimenton de la Vera’t

•    pool värsket tüümiani

•    pool potti värsket oreganot

•    15 cl šerriäädikat

•    10 cl valget veini

•    5–6 tervet küüslauguküünt

•    12–15 purustamata musta pipratera

Puhasta küpsetamisele eelneval õhtul seafilee. Haki sibulad ja sega kõik marinaadi koostisosad kokku, kuni äädikas, vein ja oliiviõli on segunenud. Jäta seafilee marinaadi ööks seisma. Võta liha marinaadist umbes pool tundi enne grillimist ja jäta toatemperatuurile natukeseks seisma.

Esialgu küpseta fileed paar-kolm minutit mõlemalt poolt kõrgel kuumusel, et see pruunistuks ja mahlad enda sisse kinnistaks. Tõsta liha madalama kuumusega grilli osale ja küpseta veel 10–12 minutit, kuni filee on seest õrnroosa – ärge üle küpsetage! Lõika viiludeks vahetult enne serveerimist.

Kõrvale paku sooja salatit läätsedest (sobivad purgiläätsed – 600 g), artišokkidest
(sobivad marineeritud konservartišokid – 400 g), küüslaugust (umbes 5 küünt) ja värskest petersellist. Pruunista pannil oliiviõlis artišokid (võib teha ka grillil), lisa hakitud küüslauk ja kuumuta umbes minut.

Lõpuks lisa läätsed ja kuumuta veel kuni paar minutit. Lisada võib veel oliiviõli.
Purgiläätsede asemel võib kasutada tavalisi, pannes need ööks vette paisuma ja keeta koos loorberiga umbes 40 minutit.

Tomati ja tuunikala salat

6–8 sööjale

•    3–4 suurt lihatomatit

•    300 g kvaliteetset konservtuunikala oliiviõlis

•    1 salatisibul

•    soola ja pipart

•    extra virgin oliiviõli

Viiluta tomatid ja aseta suurele taldrikule. Haki sibul ratasteks ja aseta tomatile. Lisa suured tuunikala tükid. Vala peale rikkalikult oliiviõli ja  lisa maitse järgi soola-pipart.

Grillitud lõhe

6–8 sööjale

•    1 lõhefilee (ilma nahata), u 1,2 kg

•    5 sidrunit

•    värsket tüümiani

•    extra virgin oliiviõli

•    soola ja pipart

Juhul kui kaupmees seda teinud pole, eemalda fileelt nahk fileerimisnoaga.

Pane suurele fooliumilehele sidruniviilud ja tüümianioksad. Maitsesta soola ja pipraga ning lisa oliiviõli. Aseta kõige peale lõhe ning maitsesta veel soola ja pipraga ning lisa oliiviõli. Sule foolium tugevalt servadest. Aseta 25–35 minutiks grillile – küpsemisaeg sõltub filee paksusest.

Paku grillitud kirss­tomatite, küüslaugu ja oliiviõliga.

Kui jätad naha alles, pane nii sidrun kui ka tüümian filee peale.